ANALÜÜS: Mis saab edasi pärast Iraani presidendi surma

Varsti pärast seda, kui 19. mail levis uudis, et Iraani presidenti ja teisi ametnikke vedanud helikopter on Iraani loodeosas alla kukkunud, ütles ülemjuht Ali Khamenei, et haldusasju ei häirita.
Iraani vaatlejatele tähendaks see ilmselget, sest vaatamata oma väga keerulisele poliitilisele struktuurile ning arvukatele ja kattuvatele valitsusasutustele lasub kogu võim lõppkokkuvõttes kõrgeimal juhil ja üha enam islami revolutsioonilisel kaardiväel, kelle ulatuslik kontroll ulatub riigi kõikidesse aspektidesse ja institutsioonidesse, sealhulgas majandussektorisse.
Samuti ei ole Iraan alates 1979. aasta revolutsioonist võõras kõrgetele ametnikele, sealhulgas presidendile, kes sureb ametis olles.

Mis saab edasi?

Ebrahim Raisi surm helikopteriõnnetuses koos oma kaaslastega, sealhulgas välisminister Hossein Amir-Abdollahianiga, kinnitati 20. mail pärast seda, kui õnnetuskoht leiti Iraani loodeosas karmides ilmastikutingimustes.

Vahetult pärast hr Raisi surma võttis tema asepresident Mohammad Mokhber endale presidendi kohusetäitja rolli vastavalt Islamivabariigi põhiseadusele ja kõrgeima juhi heakskiidul.
Vahepeal on järgmise presidendi valimise hõlbustamiseks moodustatud nõukogu, mis koosneb Iraani parlamendi spiikrist, kohtusüsteemi juhist ja asepresidendist.
Režiim on öelnud, et korraldab 28. juunil valimised, et valida hr Raisi asendaja.

Islamivabariigi süsteemi kohaselt peab kandidaate kontrollima kaitsenõukogu, mis tähendab tegelikult seda, et presidendiks saavad ainult need, kellel on režiimi heakskiit.

Presidendi- ja parlamendivalimistel on valimisaktiivsus viimastel aastatel märkimisväärselt vähenenud, arvestades avalikkuse suurenenud ülestõusu režiimi vastu.

Võimalikud presidendikandidaadid

Keset spekulatsioone selle üle, kellest võib saada järgmine president, on üks inimene, kelle nimi on välja tulnud, asepresident, hr Mokhber, fundamentalist ja endine Khuzestani provintsi asekuberner, kes on olnud juhtivatel kohtadel mitmetes teistes režiimi organites.

Teine võimalus on Mohammad Bagher Ghalibaf, fundamentalist ja praegune Iraani parlamendi spiiker, kes on kandideerinud eelmistel presidendivalimistel edutult.

Niinimetatud reformimeelsete fraktsioonikandidaatide seas on mõned spekuleerinud, et endine president Hassan Rouhani ja endine välisminister Mohammad Javad Zarif võivad mütsi rõngasse visata.

Juhtimise järglus

Spekulatsioonid keerlevad ka režiimi juhtkonna tuleviku ümber pärast hr Raisi surma, sest tema nimi oli nende seas, keda peeti praeguse kõrgeima juhi hr Khamenei võimalikuks asendajaks, kes on 85-aastane.

Režiimi kõrgeima juhi valib ekspertide kogu, mille liikmed valib Guardian Council, kelle liikmed omakorda valib otseselt või kaudselt praegune kõrgeim juht ise.

Iraani kõrgeim juht ajatolla Ali Khamenei kõneleb kohtumisel Iraani sõjaväelastega Iraanis Teheranis 7. veebruaril 2021. (Iraani kõrgeima juhi büroo AP kaudu)
Iraani kõrgeim juht ajatolla Ali Khamenei kõneleb kohtumisel Iraani sõjaväelastega Iraanis Teheranis 7. veebruaril 2021. (Iraani kõrgeima juhi büroo AP kaudu)
Alates 1979. aasta revolutsioonist on Iraanis olnud ainult kaks juhti: islamivabariigi juht ajatolla Ruhollah Khomeini, kes suri 1989. aastal ja hr Khamenei, kes teda asendas.

Mõned ütlevad, et kui hr Raisi on läinud, kindlustatakse hr Khamenei vaimulik poeg Mojtaba Khamenei järgmise juhina.

“[T]he key takeaway ei ole tegelikult see, kes talle järgneb (see on 1. asepresident Mohammad Mokhber, vaid ainult hooldajana 50 päeva enne valimisi). See on fakt, et järgmine kõrgeim juht on tõenäoliselt Ali Khamenei poeg Mojtaba Khamenei,” kirjutas USA välisministeeriumi endine Iraani nõunik Gabriel Noronha X-is, varem tuntud kui Twitter.

Presidentide surm

On olnud veel kaks Iraani presidenti, kes ei lõpetanud oma esimest ametiaega; üks neist mõrvati.

Iraani esimene revolutsioonijärgne president Abolhassan Banisadr, kes oli enne revolutsiooni ajatolla Khomeini üks lähedasi nõunikke, vangistati ja tagandati võimult vähem kui aasta pärast tema ametiaega.

Tema asendaja Mohammad-Ali Rajai mõrvati 1981. aastal opositsioonijõudude poolt vähem kui kuu aega pärast tema presidendiks saamist. Tema mõrv oli üks paljudest revolutsioonile järgnenud tormilistel aastatel, sealhulgas režiimi ülemkohtu esimehe Mohammad Beheshti tapmine.

Praeguse seisuga ei ole hr Raisi vedanud helikopteri allakukkumise põhjuse kohta ametlikku selgitust antud.

Iraani Islamivabariigi relvajõudude staabiülema Mohammad Bagheri sõnul on ta teinud kõrgetasemelisele komiteele ülesandeks uurida õnnetuse põhjust.

Kanadas asuv tehnoloogiauuriv ajakirjanik Mahdi Saremifar arvab, et on ebatõenäoline, et see oli õnnetus, mis võttis alla helikopteri Bell 212, mudeli, mida on kasutanud nii Ameerika Ühendriigid kui ka Kanada. Ta ütleb, et asjaolu, et helikopteri õnnetuskoha jälgimine võttis nii kaua aega, arvestades kõiki olemasolevaid täiustatud signalisatsioonisüsteeme, lisab salapära.

“Nende helikopterite tehnilise rikke küsimus on väga ebatõenäoline ja tekib küsimus, kuidas kõik selle helikopteri jälgimissüsteemid, sealhulgas GPS ja transpondrid, üheaegselt ebaõnnestusid. On väga ebatõenäoline, et katastroof oli nii tõsine, et see mõjutas kogu süsteemi,” ütles ta Pärsia väljaandele The Epoch Times.

“On võimalik, et osa helikopterist koges tehnilist riket, kuid on ebatavaline, et kõik helikopteri sees olevad süsteemid ebaõnnestuvad, eriti kui pardal on üks islamivabariigi peamisi ametnikke.”

USA senati enamuse liider Chuck Schumer ütles USA luurehinnangutele viidates, et praegu puuduvad tõendid sabotaaži kohta, kuid uurimine on veel pooleli.

Iraani ametnikke vedavate helikopteritega on juhtunud ka teisi õnnetusi, sealhulgas üks 2013. aastal, kui toonase presidendi Mahmoud Ahmadinejadi helikopter pidi tegema hädamaandumise riigi kirdeosas. Ühes teises eelmise aasta intsidendis kukkus Lõuna-Iraanis alla spordiministrit vedanud helikopter, mille tagajärjel hukkus üks reisijatest, ministeeriumi nõunik. Minister ise, Hamid Sajjadi ja teised elasid katastroofi üle.

Iraani Rootsi poliitiline aktivist Iraj Mesdaghi ütles The Epoch Timesi Pärsia väljaandele, et tema arvates oli hr Raisi tapnud õnnetus õnnetus, mis oli režiimi “ebakompetentsuse” tagajärg.

“Režiimil ei ole lihtne valida presidendikandidaati umbes 40 päevaga. Ei ole ühtegi tõsiseltvõetavat kandidaati, kes suudaks nii edendada seda, mida Khamenei tahab, kui ka lasta end režiimi fraktsioonidel usaldada,” ütles Mesdaghi.

“See sisemine konflikt intensiivistub süsteemis [hr Raisi surmaga].”

Sarnased

Leia Meid Youtubes!spot_img
- Soovitus -spot_img

Viimased

- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -