Viimasel ajal kisendab meediamogulite suust pop sõna „KAITSETAHE“ See on nagu
korvpalli kisakoori hüüd: „Olge kõik valmis“! Ja siinkohal ei oskagi iste- või seisukohta
võtta, kas peaks pioneeri kombel vastu hõikama: „ alati valmis“ või Pavlik Morozovi
kombel riigikaitse nimel ambrasuurile viskuma. Meedias laiutav ilge läga tekitab
tahtmatu okserefleksi ja soov õhku lasta kõik valitsuse häälekaja pasunakoorid, et
saabuks ometi vaikus. Seda imalat läga laotatakse igapäevaselt ekraanidel ja
leheveergudel, pannes kergeusklikke uskuma neile vaenulikku infot. Moosides inimesi
sõnadega: “Reservis on jõud!“ astuma justkui vabatahtlikult kaitseväe ridadesse! Mis
kuradima jõust, eesotsas erukindraliga ja teiste nn sõjaekspertidega, meedia meile
pajatab . Nihukest madalalubalist laus idiotismi – Eesti vankumatut võitu Venemaa üle,
saab rääkida ainult sügavas illusiooni mullis olev inimene. Mania Grandioso on
vallutanud meie peaministri ja tema vasallide meeled. Nad on absoluutselt kõik mingis
müstilises sõjas Venemaaga, mida tajuvad ainult nemad. Skisofreeniliselt raiutakse
sõnas ja pildis väärastunud tõde justkui Eesti on juba rünnaku all ja me peame
valmistuma. Kui meid juba rünnatakse, siis miks me ikka veel valmistume, ega sõdi?
Kui on sõda, siis sõditakse, mitte ei valmistuta. Järelikult sõda ei ole!
Sellel ajal kui me valmistume on ilmselt „sõda“ juba läbi, sest sõda on ainult valitsuse
haiglaslikes meeltes. Seda ei ole!. Küll aga on valitsus alustanud sõda toitjaga, oma
rahvaga. Saagides usinasti neid käsi, mis leiva lauale toovad, viiakse viimane vabaduse
raas sellelt maalt. Õigemini seda vabadust polegi enam juba pikka aega. Vaid mõned
illusioonis elavad inimesed peavad Eestit ikka veel vabaks. Noh, meil on kõik poes
olemas ja piirid ka lahti. Tõesti – kauaks?!
Ma küsin teilt, reklaami nägudelt, kes te valitsusele raha eest ja ideoloogilisest
ajupesust tulenevalt kaitsetahte reklaami teete. Mida ja keda te kaitsete? Kas te olete
valmis loobuma oma jäsemetest, oma elust? Või te arvate, et sõda on mingi arvutimäng
mitmete eludega, mida on võimalik kuskilt osta?! Kujutage ette, et sõjas saavad
inimesed surma ja sinna minnes on teil šansse surma saada ülisuured. Kas te ikka olete
selleks valmis? Või arvate, et teie sõda on olla reklaaminägu ja innustada teisi surema?
Propaganda masin on läinud juba laste seljakottide ja mobiiltelefonide kallale. Nii äge
on kleepsumärgike, mis teeb inimese justkui patrioodiks? Halloo, äratus! Ükski kleeps ei
tee inimest patrioodiks, nagu ka lipilapilises sõjamundri ümbrisega jäätise söömine! See
on tülgastav propaganda ja ajude mudimine, mille õnge inimesed taas lähevad. Kandes
kleepse, märke, süües vastavas ümbrises jäätist mõtleb inimene ennast tähtsaks – ma
annan panuse. Tõeline panus tuleb siis, kui te oma vereloigus vedelete või näete
suremas oma last. Teile pommivarjendid pole mõeldud. Sel ajal kui te valust vääneldes
ja verest tühjaks joostes oma väljaheidetes korisete, lööb võimuladvik oma era lennukis
šampanja klaase kokku.
Kas need inimesed ja see riik on väärt neid ohvreid, mida lihtrahvas tooma peab. Ma
küsin veel kord – kelle jaoks ja mille nimel te sõdima hakkate?
Me oleme nii kaugele jõudnud, et me hakkame valmistama pomme. Kas te saate aru,
me hakkame looma tapariistu, et need samasuguste rahvaste peale lasta. Te halasite 2
aastat ukrainlaste surmade üle, taunisite teemasse süvenemata naabri tegusid ja nüüd
olete te samasugused tapjad, sest te tolereerite sõda ja surma. Te suisa reklaamite
seda – sõda on äge! Minu silmis ei ole te inimesed, kõik teie, kes te naeratava näoga
kaitse tahte plakateid levitate, kõik kes panevad laike pommide valmistamisele. Te
arvate, et pääsete sellest sõjast. Ei, te ei pääse! Kreeka mütoloogias õigis Kronos oma
lapsed. Te olete süsteemile kasulikud täpselt nii kaua kui vaja ja siis „süüakse“ teid ära.
Ei mingeid privileege ega taevamannat teid ees ootamas ei ole. Üks suur rist ja viletsus,
mida järgmised aastakümned kanda. Kas vaim on ikka valmis?! Ah õigus – nii kaugele
te ei suuda mõelda. Reklaami eest saadud uus iPhone või muu almuse paluke
summutab teadvuse.
Mina ei karda surma, kuid mitte kellelgi ei ole moraalset õigust reklaamida sõda!
Sõjatööstus on raha – räpane raha. Sõda on surm. Keegi rikastub surmade arvelt ja see
pole teps mitte lihtrahvas ega isegi teie – reklaami näod! Ja nüüd ma küsin uuesti, mis
kasu te sõjaõhutamisest saate? Kui kasu polegi, siis te olete enesele teadmata lihtsalt
kasulikud idioodid, mille üle tuleks häbeneda, mitte uhkeldada! Minul oleks häbi olla loll,
