Küsitluse järgi on koroonameetmete kritiseerijate hulk oluliselt kasvanud. Saksa kultuuriruumi jäävates maades on ilmselt sellele aidanud kaasa ka Paul Ehrlichi Instituudi (RKI) protokollide avaldamine. Uuringu kohaselt on Covidi vastu inokuleerimise kõrvalnähtude arv oluliselt suurem kui ametlikult on seda inimestele selgitatud. 40 protsenti küsitletutest nõuab nüüd uurimiskomisjoni moodustamist, 29 protsenti nõuab vastutavate poliitikute suhtes juriidilist uurimist.
Väljaande Multipolar Magasin artiklis on Paul Shreyer öelnud, et Multipolar algatatud ja hiljem Neue Osnabrücker Zeitungi tellitud arvamusuuringute instituudi Forsa küsitluse kohaselt: 40 protsenti sakslastest on seisukohal, et koroonaaegsed põhiõiguste piirangud läksid liiale. Idas ütleb nii enamus 51 protsenti. Seni on teatatud väiksematest numbritest. Selle aasta aprillis tehtud uuring näitas, et vaid 31 protsenti küsitletutest pidas meetmeid sobimatuks.
RKI protokollide avaldamine on ilmselt osaliselt tingitud kriitika olulisest kasvust. Praeguse küsitluse kohaselt teab neist protokollidest endiselt vaid 28 protsenti sakslastest, kuid peaaegu pooled neist, 12 protsenti kõigist vastajatest, suhtuvad meetmetesse „nüüd kriitilisemalt“ pärast protokollide tundmaõppimist. Hinnanguliselt kaheksa miljonit kodanikku on muutunud dokumentide tundmise tõttu skeptilisemaks (kui võtta hindamise aluseks täiskasvanud elanikkond, mis moodustab kogurahvastikust umbes 80 protsenti ja seega 67 miljonit). Isegi roheliste erakonna pooldajate hulgas – kes on jätkuvalt meetmete enim pooldajad – on nüüd kriitilisemad üle kolmandiku RKI protokollidest kuulnutest.
90 protsenti küsitletutest osales otseselt COVID-19 inokuleerimisprogrammis retsipientidena. See vastab RKI arvudele, mille kohaselt said 87 protsenti 18-aastastest ja vanematest Saksamaal vähemalt ühe modRNA preparaatidega süsti.
Metoodiline märkus: allpool esitatud kaitsepookimise kõrvalnähtude protsendid viitavad kõigi vastajate koguarvule, kaasa arvatud need, kes olid inokuleerimata. Ainult 90 protsenti küsitletutest olid vaktsineeritud, tuleb need protsendiväärtused korrutada koefitsiendiga 1/0,9 – s.o 1,1 –, et saada õige võrdlusväärtus kõrvaltoimete arvu ja vaktsineerimiste arvu suhtes vaktsineeritute puhul.
17 protsenti kõigist vastanutest (19 protsenti vaktsineeritutest) teatasid pärast vaktsineerimist kõrvaltoimest. See ulatus on teravas vastuolus Paul Ehrlichi Instituudi (PEI) väidetega, kelle viimase, 2023. aasta märtsis avaldatud ohutusaruande kohaselt registreeriti vaid „1,77 haiguskahtlust 1000 vaktsineerimise kohta”, st 0,177 protsenti. Kuna enamik inimesi on saanud mitu vaktsineerimist (keskmiselt kolm), vaktsineeritu kohta on kõrgem määr, kuid PEI seda eraldi ei teata. Kvoot põhineb enam kui 300 000 kahtlustatava juhtumi aruandel, mille PEI sai spontaanse teavitussüsteemi osana.
Ühelt poolt tulevad need arstidelt, aga teisalt ka otse haigetelt. PEI ei ole avaldanud suhet, milles arstid ja haiged teatasid kõrvaltoimetest. Amet selgitab: „Teated spontaansetest salvestustest arvatavatest kõrvaltoimetest ei sobi tavaliselt põhjusliku seose tuvastamiseks teatatud kõrvaltoime ja vaktsiini manustamise vahel.“
Paul Ehrlichi Instituut oli hindamisest rabatud
PEI oli aga enda väitel kahtlustatavate juhtumite hindamisest nende arvukuse tõttu täiesti rabatud. ZDF teatas 2021. aasta juunis, et andmed 500 000 kodaniku kohta, kes olid teatanud kõrvalmõjudest PEI nutitelefonirakenduse („SafeVac“) kaudu, „ainult koguti, kuid neid ei ole veel hinnatud ega avaldatud“, kuna enamik aruandeid on täielikult ülekoormatud.
Toona ütles PEI, et „vahetulemuste ettevalmistamine erialapublikule erialaajakirjas teaduslikuks avaldamiseks” on „veel ettevalmistamisel”. Tänaseks, rohkem kui kolm aastat hiljem, pole sellist hinnangut avaldatud.
Samuti Brigitte Keller-Stanislawski, kes oli koroonaperioodil PEI ravimiohutuse osakonna juhataja, selgitas 2023. aasta septembris Brandenburgi koroona uurimiskomisjonile, et ülevaatamist ei peetud prioriteediks. Rakenduse IT-struktuur ei olnud aruannete massi jaoks ette valmistatud. Sadade tuhandete aruannete andmed jäid töötlemata.
Mõni nädal tagasi teatas PEI, et alustab nüüd uuringut modRNA preparaatide ohutuse uurimise edasiseks süvendamiseks. Ent enam kui kolm aastat pärast inokuleerimiskampaania algust „tuleb siiski ületada mõned andmetehnilised ja metoodilised takistused“. Selles kontekstis räägivad kriitikud asutuse „töötamisest keeldumisest“.
Ilmselgelt on tegemist massilise huvide konfliktiga: kuna PEI vastutas ka modRNA preparaatide heakskiitmise eest, viitaks tema erakordselt suure hulga vaktsineerimise kõrvalmõjude tunnistamine heakskiitmisprotsessis tõsisele üleastumisele. Struktuuriliselt ei saa aruannete kogumise ambitsioonikus olla ametiasutuse huvides.
4 protsenti meditsiiniliselt kinnitatud kõrvalmõjuga
17 protsenti vastanutest (19 protsenti vaktsineeritutest), kes teatasid Forsa uuringus kõrvaltoimest, jagunevad järgmiselt: 10 protsenti küsitletutest (11 protsenti vaktsineeritutest) ei pöördunud arsti poole, 7 protsenti küsitletutest. (8 protsenti vaktsineeritutest), teisest küljest ajendasid sümptomid ilmselt arsti juurde minema. 4 protsendil kõigist vastanutest kinnitas arst vaktsineerimise kõrvalmõju. See arv vastab „ligikaudu 4-5 protsendile vaktsineeritud inimestest, kes saavad vaktsineerimise kõrvalmõjude tõttu arstiabi“, millest haigekassa juht Andreas Schöfbeck rääkis avalikult 2022. aasta alguses enda kindlustatud andmete põhjal ja seejärel lõpetati ette teatamata.
Sel ajal teatas Schöfbeck sellest numbrist PEI-le, STIKO-le ja Saksamaa Arstide Liidule hoiatuskirjas, mille Multipolar ja WELT avaldasid ühiselt. Sel ajal lükkas föderaalne tervishoiuministeerium need andmed ümber kui „kahtlased“, samas kui Tagesschau kirjeldas neid kui „küsitavat“.
Meditsiiniametnik Dirk Heinrich nimetas Schöfbecki hoiatuskaebust tol ajal „täielikult jaburaks“. Schöfbeck oli rääkinud „vaktsineerimise kõrvalnähtude olulisest alateavitamisest“ ja oletas, et põhjus oli selles, et kõrvalmõjudest teatamise eest ei maksta tasu ja seetõttu ei tehta sellist aruannet PEI-le sageli suurte pingutuste tõttu. Lisaks on kindlasti huvide konflikt, et arst, kes on ise patsiente vaktsineerinud, tunnistab kaudselt oma hooletust süstide tegemisel, kui ta teatab vaktsineerimise kahtlustatavatest kõrvaltoimetest keskmisest suuremas mahus.
Lisaks 4 protsendile, kelle puhul arst kinnitas vaktsineerimise kõrvalmõju, teatas 3 protsenti kõigist vastajatest, et arst sellist kinnitust ei andnud. Plahvatusohtlik, et küsimise peale ütleb kaks kolmandikku neist 3 protsendist, et nad ei nõustu oma arsti arvamusega.
Kui rääkida vaktsineerimisest, siis olenevalt parteide toetusest on olulisi erinevusi. SPD (Sozialdemokratische Partei Deutschlands) toetajatest on vaktsineerimata vaid 1 protsent, rohelistest 3 protsenti ja CDU/CSU (Unionsparteien) pooldajatest 5 protsenti, BSW (Bündnis Sahra Wagenknecht – Vernunft und Gerechtigkeit) pooldajatest aga 13 protsenti ja AfD (Alternative für Deutschland) pooldajatest isegi 35 protsenti. Viimased kaks rühma teatasid ka oluliselt suuremast arvust vaktsineerimise kõrvalmõjudest. Seda võib tõlgendada nii, et kuna nad on skeptilised modRNA preparaatide suhtes, nad on vähem kriitilised muude võimalike põhjuste suhtes ja klassifitseerivad teised haigused kiiremini vaktsineerimise kõrvalnähtude hulka – või see võib tähendada, et nad on tähelepanelikumad kõrvalmõjude määramisel. Teisisõnu: kuna näiteks SPD toetajad olid vaktsineerimise suhtes algusest peale peaaegu täielikult positiivsed, omistavad nad tõenäoliselt ka oma haigusi palju vähemal määral modRNA süstidele, nii et nad isegi ei tule selle ühenduse idee peale. Sellest hoolimata teatavad vähemalt 3 protsenti SPD toetajatest meditsiiniliselt kinnitatud vaktsineerimise kõrvalmõjust (AfD: 7, BSW: 15).
35 protsenti tunneb isiklikult raskete kõrvalmõjudega inimesi
Teine arv on plahvatusohtlik: 35 protsenti kõigist vastajatest teatavad, et tunnevad isiklikult kedagi, kellel tekkisid pärast modRNA süstimist tõsised kõrvaltoimed. Seda tunnistab ka 20 protsenti roheliste partei toetajatest (BSW: 55, AfD: 70). Iga kolmas inimene Saksamaal on nüüd kahtlemata teadlik, et vaktsineerimine on kõike muud kui riskivaba – vastupidiselt peaaegu kõigile vaktsineerimiskampaania alguses antud kinnitustele.
Uuringu kohaselt nõuab nüüd 40 protsenti sakslastest, et Bundestagi moodustaks koroona uurimiskomitee. Suurimat vastuseisu sellele võib leida CDU/CSU ja SPD pooldajatest. 29 protsenti on samuti seisukohal, et vastutavate poliitikute suhtes tuleks algatada vastavate tagajärgedega õigusjuurdlus.
Selle küsitluse taust: 7.-8. oktoobrini küsitleti 1000 inimest. Forsa määrab statistilise vea tolerantsiks 3 protsendipunkti.
Märkus: Multipolar oli juba mais küsinud mitut uuringuinstituuti. Forsa, Allensbach ja Insa ei vastanud toona ning ignoreerisid pakkumistaotlust (milles ei olnud kavandatud küsimuse teemat veel mainitud). Infratest dimap oli ainuke instituut, kes sel ajal reageeris, kuid keeldus: mastaapsuse tõttu ei olnud Multipolaril kahjuks võimalik läbi viia uuringut. Kui küsisime, millal ilmselt taas võimsust saab, siis enam vastust ei tulnud. Seejärel pöördusime ajalehe Neue Osnabrücker Zeitung poole, mis oli sel aastal juba mitmepooluselise artikli litsentsi andnud. Peatoimetaja Burkhard Ewert oli valmis Multipolariga koostööd tegema ja tellis Forsa – mis nüüd töötas probleemideta. …
Veel artikleid sellel teemal:
- Sündimuse langus, surnultsünnid ja vaktsineerimine: lahtised küsimused (Jana Kerac, 23. september 2024)
- “Nagu vaikusekartell”: Covid-19 vaktsiiniga seotud vigastustest ei teata peaaegu üldse (Camilla Hildebrandt, 18. september 2024)
- Võimalik vaktsiinikahjustus: juhtumite seeria (Carl Metzner, 16. september 2024)
- Uus-Meremaalt lekkinud vaktsineerimisandmed: erinev suremus partii kohta (Karsten esmaspäev, 10. jaanuar 2024)
- “Keegi ei taha seda palli veerema panna” (Intervjuu Florian Schillingiga, 8. november 2023)
- Strüngmann, Sahin, Biontech: kes kui palju koroonasüstidest teenis? (Karsten, 29. september 2023)
- Suremus ja vaktsineerimine: Briti ametlikud andmed näitavad katastroofi (Florian Schilling, 10. märts 2023)
- Piiratult tõhus negatiivsete tagajärgedega (Karsten, 1. märts 2023)
- Võimude kriminaalne ebaõnnestumine: STIKO ja Paul Ehrlichi instituut eiravad tõendeid lastele ja noortele tekitatud kahju kohta (Karsten, 19. märts 2022)
- Surmajuhtumite kasv seoses vaktsineerimisega: ohutussignaali eiratakse (Christof Kuhbandner, 21. veebruar 2022)
Toimetas Revo Jaansoo (30.10.2024)
Allikas: https://multipolar-magazin.de/artikel/forsa-umfrage-1
