Eriolukord (HALL ALA) on loodusõnnetuste ja katastroofide korral ning nakkushaiguste tõkestamiseks riiklikult kehtestatav erikord.
Riigikohtu endise esimehe Rait Maruste sõnul on eriolukord üldmõiste, mis võib jaguneda üksikmõisteteks nagu hädaolukord, erakorraline olukord (ka erakorraline seisukord), piiramisolukord, sõjaolukord (sõjaseisukord) vms. Selline liigitus, eriolukorra liikide puhul kasutatavad meetmed ja erivolitused on eri riikide õigusaktides erinevalt määratletud.[3]
Eestis saab eriolukorra välja kuulutada ainult valitsus. Eriolukorra tingimused ja sellega seotu on Eestis koondatud hädaolukorra seadusse.
Eesti valitsus kuulutas esimest korda eriolukorra välja 12. märtsil 2020 seoses koroonapandeemiaga.Algselt 1. maini kehtestatud eriolukorda pikendati 17. maini.
Pikemalt loe siit… https://www.documentcloud.org/documents/23693055-sk-2802
5. peatükk Piiravad meetmed 1. jagu Isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete kohaldamine ning kaitsetagatised, alates leheküljest 102.
§ 45. Isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete kohaldamine Paragrahv 45 näeb ette eelnõus sätestatud isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete kohaldamise üldised põhimõtted, mida tuleb arvestada lisaks HMSis ja eriseadustes sätestatud põhimõtetele.
§ 46. Proportsionaalsuse põhimõte Paragrahv 46 sätestab piiravate meetmete kohaldamiseks proportsionaalsuse põhimõtte. Osa piiravaid meetmeid (nt erakorralise ja sõjaseisukorra ajal rakendatavad) võimaldavad isiku põhiõigusi ja -vabadusi äärmiselt ulatuslikult riivata ning nende täitmise tagamiseks võib rakenda kõige intensiivsemaid haldussunnivahendeid, sh vahetut sundi. Kaalutlusõiguse teostamisel rakendatav proportsionaalsuse põhimõte on seetõttu kriisiolukorras keskse tähendusega.
§ 47. Isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete kehtivus Paragrahv 47 sätestab piiravate meetmete omavahelise kehtivuse pärast kriisiolukorra tekkimist, sh pärast eriolukorra, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra väljakuulutamist. Kriisiolukord, sealhulgas eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra väljakuulutamine, ei mõjuta seaduse alusel kehtestatud piiravate meetmete kehtivust. Kriisiolukorras kehtivad kõik varem kehtestatud piiravad meetmed edasi ning kriisiolukorra lahendamise käigus peab haldusorgan uue haldusakti andmisel hindama vajadust kehtiv piirava meetme haldusakt peatada, muuta või kehtetuks tunnistada.
§ 48. Lepinguliste kohustuste rikkumise vabandatavus Paragrahviga 48 sätestatakse need juhud, millal füüsiline isik ei vastuta rahaliste kohustuste täitmata jätmisest või mittenõuetekohasest täitmisest tuleneva lepingu rikkumise eest.
§ 49. Täitemenetluse peatamine Paragrahv 49 sätestab täiendavad juhud, millal füüsilise isiku suhtes rahaliste nõuete ning rahaliste ja varaliste karistuste sundtäitmine peatatakse.
2. jagu Kriisiolukorras kohaldatavad piiravad meetmed
§ 50. Kaitseväekohustuslase Eestist lahkumise piiramine Paragrahvi 50 lõike 1 järgi võib Vabariigi Valitsus mobilisatsiooni ettevalmistamisel ja korraldamisel kehtestada Eestist lahkumise keelu vähemalt 18-aastasele kaitseväekohustuslasele ning sõjaaja ametikohale nimetatud isikule, kui see on vajalik mobilisatsiooni korraldamiseks.
§ 51. Sideteenuse piiramine Paragrahv 51 annab Vabariigi Valitsusele või tema volitatud haldusorganile õiguse kriisiolukorras panna sideettevõtjale ettekirjutusega kohustuse piirata lõppkasutajale sideteenuse osutamist või juurdepääsu sidevõrgule, kui see on vajalik avalikku korda ähvardava kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või põhiseaduslikku korda või riigi julgeolekut ähvardava ohu tõrjumiseks.
§ 52. Isikut tõendava dokumendi kaasaskandmine Paragrahv 52 annab Vabariigi Valitsusele või tema volitatud haldusorganile õiguse kohustada isikut avalikus kohas kaasas kandma isikut tõendavat või muud dokumenti. Kohaldatav meede on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks, sealhulgas põhiseaduslikku korda või riigi julgeolekut ähvardava ohu tõrjumiseks.Kriisiolukorras on vajadus kiiresti tuvastada isikud, kes võivad olla potentsiaalseks ohuallikaks, sh kriisiolukorra eesmärke ohustavad isikud. Ohutuvastamise oluline komponent on avalikus kohas viibivate isikute isikusamasuse tuvastamise võimalus, kuna anonüümsus on avalikku korda ohustavate süütegude toimepanemist soodustav asjaolu.
§ 53. Liikumispiirang Paragrahv 53 sätestab Vabariigi Valitsusele või tema volitatud haldusorganile õiguse kriisiolukorras ajutiselt keelata isikul teatud territooriumil liikumise või sellelt lahkumise ning kehtestada muid nõudeid ja tingimusi isikute liikumisele avalikus kohas, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks, sealhulgas riigi julgeoleku või põhiseadusliku korra kaitseks.
§ 54. Viibimiskeeld Sarnaselt eelnõu §-ga 53 sätestatakse eelnõu §-ga 54 Vabariigi Valitsusele või tema volitatud haldusorganile õigus kehtestada piirava meetmena viibimiskeeld. Vabariigi Valitsus või tema volitatud haldusorgan võib kriisiolukorras keelata isiku viibimise teatud kohas, kohustada isikut sellest kohast lahkuma või kohale teatud kaugusele lähenemisest hoiduma, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks, sealhulgas riigi julgeoleku või põhiseadusliku korra kaitseks.
§ 55. Keelutund Paragrahv 55 näeb Vabariigi Valitsusele ette lisapädevuse eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal. Nimelt näeb eelnõu ette, et üleriigilise või väga suurt territooriumi hõlmava liikumispiirangu ehk keelutunni kehtestab Vabariigi Valitsus, kui see on vajalik eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra lahendamiseks, sealhulgas riigi julgeoleku või põhiseadusliku korra kaitseks.
§ 56. Avaliku ürituse korraldamise ja koosoleku pidamise piiramine Paragrahvi 56 kohaselt võib Vabariigi Valitsus või tema volitatud haldusorgan eriolukorra, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal keelata inimeste elu ja tervise kaitseks ning avalikku korda ähvardava ohu ennetamiseks või tõrjumiseks avalike ürituste korraldamise ja koosolekute pidamise, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks, sealhulgas riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu tõrjumiseks, sõltumata nende eesmärgist ning pidamise kohast. Nimetatud piirang võib olla vajalik meeleavalduste vältimiseks, suurte rahvahulkade kogunemiste vältimiseks, kiirgusõnnetuse korral inimeste liikumise piiramiseks jne.
§ 57. Teadete ja õigusaktide avaldamise kohustus Paragrahv 57 sätestab kriisiolukorras teadete ja õigusaktide avaldamise kohustuse. Vabariigi Valitsus, kriisiolukorra juht, kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus, samuti nende volitatud isik võivad kriisiolukorras kohustada massiteabevahendi valdajat, elektroonilise side ettevõtjat ning muud isikut avaldama või edastama tasuta, muutmata kujul ja viivitamata või ettenähtud ajal kriisiolukorra lahendamiseks vajalikke teateid ning käesolevas seaduses sätestatud juhul õigusakte.
3. jagu Erakorralise (HALL ALA) ja sõjaseisukorra ajal kohaldatavad piiravad meetmed
§ 58. Erakorralise ja sõjaseisukorra ajaks ette nähtud piirava meetme edasilükkamatu kohaldamine Paragrahv 58 sätestab erakorralise ja sõjaseisukorra ajaks ette nähtud piirava meetme kohaldamise võimaluse, kui see on vältimatult vajalik riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, tema maa-ala, territoriaalvete või õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkuse või põhiseadusliku korra kaitseks, sealhulgas sellise ohu ärahoidmiseks (edaspidi edasilükkamatu piirav meede).
§ 59. Isiku põhiõiguste ja -vabaduste piiramise üldvolitus Paragrahvi 59 lõikega 1 sätestatakse, et kui erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal on riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu tõrjumiseks, avaliku korra või inimeste elu ja tervise kaitseks vajalik kohaldada isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravat meedet, mida seaduses ei ole sätestatud, ning kõik muud seaduses sätestatud piiravad meetmed on ammendunud, siis võib Vabariigi Valitsus otsustada kohaldada seaduses sätestamata piiravat meedet nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik.
§ 60. Kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustusega isiku Eestist lahkumise piiramine Paragrahviga 60 sätestatakse täiendav Eestist lahkumise piiramine, mida võib kohaldada kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustusega isikute suhtes erakorralise ja sõjaseisukorra ajal. Vabariigi Valitsus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal kehtestada Eestist lahkumise keelu kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustusega isikule, kui tema Eestis viibimine on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks, sealhulgas riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu tõrjumiseks.
§ 61. Ühingu ja sihtasutuse tegevuse peatamine Lõike 1 kohaselt võib Vabariigi Valitsus erakorralise või sõjaseisukorra ajal peatada osaliselt või täielikult äriühingu, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtja, mittetulundusühingu või sihtasutuse tegevuse või kehtestada nende tegevusele tingimusi, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks, sealhulgas riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu tõrjumiseks.
§ 62. Majandustegevuse piiramine Lõike 1 alusel võib Vabariigi Valitsus või tema volitatud haldusorgan erakorralise või sõjaseisukorra ajal keelata osaliselt või täielikult teatud liiki või teatud tunnustele vastavate teenuste osutamise ning vallasasjade tootmise ja müügi, vallasasjade riiki sisseveo ja väljaveo riigist või teatud piirkonnast ning kehtestada tingimusi nimetatud teenuste osutamisele või vallasasjade tootmisele ja müügile ning riiki sisseveole ja riigist väljaveole, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks. Ettevõtja on äriseadustiku § 1 järgi füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kellele kaupade müük või teenuste osutamine on püsiv tegevus, ning äriseadustikus sätestatud äriühing.
§ 63. Streikide ja töösulgude keelamine Paragrahv 63 sätestab streikide ja töösulgude keelamise volituse. Samasisuline volitus on sätestatud kehtiva RiKSi § 20 lõikes 3 ja ErSSi § 17 lg 1 punktis 5. Paragrahviga 63 ei sätestata uut põhiõiguste ja -vabaduste piiranguvolitust. Vabariigi Valitsus võib erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal keelata streigid ja töösulud või keelata nende korraldamise sõltumata asutusest ja organisatsioonist, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks, sealhulgas põhiseaduslikku korda või riigi julgeolekut ähvardava ohu tõrjumiseks.
§ 64. Teabe levitamise keelamine Paragrahvis 64 sätestatakse, et Vabariigi Valitsus või tema volitatud haldusorgan võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal keelata teabe sõnas, trükis, pildis või muul viisil levitamise, kui see on vajalik riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu tõrjumiseks.
§ 65. Meediateenuse osutamise ja ajakirjandusväljaande väljaandmise piiramine Paragrahvis 65 sätestatakse Vabariigi Valitsusele või tema volitatud haldusorganile õigus erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal keelata osaliselt või täielikult meediateenuse osutamine ja ajakirjandusväljaande väljaandmine, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks, sealhulgas riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu tõrjumiseks.
§ 66. Teabele juurdepääsu piiramine Paragrahvis 66 sätestatakse Vabariigi Valitsuse või tema volitatud haldusorgani õigus erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal piirata juurdepääsu teabele, mida avaliku teabe seaduse alusel ei või tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks, sealhulgas riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu tõrjumiseks.
§ 67. Sidevahendite kasutamise piiramine Paragrahvi 67 järgi võib Vabariigi Valitsus või tema volitatud haldusorgan erakorralise või sõjaseisukorra ajal piirata sidevahendite kasutamist, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks, sealhulgas riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu tõrjumiseks.
§ 68. Sõnumisaladuse ning kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramine Lõiked 1 ja 2 annavad Vabariigi Valitsusele volituse sõjaseisukorra või erakorralise seisukorra ajal otsustada piirata isiku õigust tema poolt või temale posti, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatava sõnumi saladusele lõikes 2 nimetatud toimingutega, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks, sealhulgas riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu tõrjumiseks. Sellisel juhul on otstarbekas, et Vabariigi Valitsus ei asu ise meedet adressaadi suhtes rakendama, vaid määrab otsust tehes ühtlasi seda tegeva asutuse või isiku. Vabariigi Valitsus võib meetme kohaldamise üle otsustamise volitada politseiasutusele ehk PPA-le, julgeolekuasutusele või Kaitseväele.
