Statistika.
Eesti elab suhtelises vaesuses üle 17% lastest, Ida-Virumaal 30% ja Valgamaal koguni iga teine laps. Valitsuse peretoetuste kärpimise poliitika, kasvatab vaesuses elavate laste arvu veelgi. Vaesusrisk on igal teisel pensionäril, üksi elavatest eakatest koguni 80%-l. Töötutest elab vaesuses iga teine, töötutest meestest veelgi suurem osa.
Eestis elab absoluutses vaesuses 2,5% inimestest ning galopeeriv inflatsioon ja valitsuse maksueufooria kasvatab seda protsenti. Ka suhtelise vaesuse näitaja kui ka vaesusrisk püsivad lubamatult kõrged.
Töötuskindlustushüvitist saab ainult 30% registreeritud töötutest. Toetusele ei kvalifitseeru vabatahtlikult töölt lahkujad ja füüsilisest isikust ettevõtjad, samuti ei soodustata osalist töötamist ja samal ajal hüvitise saamist.
Ebavõrdsus ja vaesus peegeldub ka tervishoius. Eriarsti juurde pääseb haigekassa kehtestatud maksimaalse ooteaja jooksul alla 50% abivajajatest. Ise makstes saab arstile mõistliku ajaga. Pikenenud on päevaravi ja statsionaarse haiglaravi ooteajad. Hambaravist loobub rahalistel põhjustel kuni 30% inimesi.
Kodutute arvu, kes kasutavad varjupaigateenust, hinnatakse Eestis 1500-2000 inimeseni. 85% kodututest on mehed, neist pooled 50–65-aastased.
Mida ette võtta?
Tuleb enam tegeleda kohalikele töökohti loovate ettevõtetele soodustingimuste loomisega.
Piirata tuleb odavtööjõu sissevedu, mis võimaldab hoida palku madalal.
Pensionid peavad tõusma vähemalt Euroopa keskmisele tasemele.
Riigieelarves tuleb leida võimalusi toetuste suurendamiseks, mitte nende hoolimatuks kärpimiseks. Selleks tuleb lõpetada riigiteenistujate ülemaksmine, kulutused poliitbroilerlusele ning kärpida otsustavalt ametnike arvu.
Tervishoid peab saama lisaraha ja haigekassa ning sotsiaalministeerium tuleb panna vastutama kehva raviolukorra eest.
Lasteaed peab olema tasuta nagu koolgi.
Tuleb jätkata tasuta kõrghariduse andmist.
Tuleb lõpetada jutud kaitsekulutuste tõstmisest rahva elatustaseme arvelt ning tagada, et iga kaitsele eraldatud euro teeniks eesmärki, mitte ei läheks kõrvale. Vahendeid tuleb kasutada heaperemehelikult ja lõpetada laristamine. Paradoks riigikaitses: Me ehitame välja idapiiri, kulutades selleks sadu miljoneid, ent illegaalide põhimass saabub meile läbi piiripunktide või siis EL-i sisepiiri ning nende vastuvõtmiseks kulutatakse niigi nappe sotsiaalvahendeid.
Enne suhtelises vaesuses elavate laste viimist riskirühmast välja ning pensionäride põhimassi säästmist vaesusriskist, pole mõtet rääkida, kui ägedalt meie peaminister rahvusvahelistel kokkusaamistel asjatab.
Toimetulek on inimõigus, mille tagamist tuleb riigilt nõuda.
