See, mida müüakse lastekaitsemeetmena, võib osutuda üheks kaugeleulatuvamaks sekkumiseks eurooplaste digitaalsesse privaatsusse. Uue vanusekontrolli rakendusega edendab Brüssel projekti, mille ametlik eesmärk on piirata alaealiste juurdepääsu pornograafilistele veebisaitidele ja sotsiaalmeediale, kuid mis tegelikult avab ukse täiesti uuele digitaalse kontrolli vormile.
Täieliku isikusamasuse kontrollimise algus
Idee kõlab esialgu kahjutult: kasutajad saavad peagi oma vanust rakenduse kaudu tõestada – näiteks isikut tõendava dokumendi skannimise teel, sarnaselt alkoholi ostmisele. (Headliner)
Kuid just see ongi oluline punkt:
esmakordselt seotataks juurdepääs suurele osale internetist riikliku või riiklikult mõjutatud identiteedikontrolliga.
See, mis täna algab “vabatahtliku lahendusena”, võib homme muutuda nõudeks.
Noortekaitsest jälgimisinfrastruktuurini
Ametlikult on see laste kaitsmine kahjuliku sisu, küberkiusamise ja kuritegevuse eest.
Kriitikud näevad seda aga infrastruktuuri arendamisena, mis läheb sellest eesmärgist palju kaugemale:
- Keskne isikusamasuse tuvastamine veebipõhiseks juurdepääsuks
- võimalik seos kasutajakäitumise ja tegelike identiteetide vahel
- anonüümse internetikasutuse järkjärguline kaotamine
Selle tehniline alus on juba olemas – ja seda testiti sarnasel kujul pandeemia ajal digitaalsete sertifikaatidega.
Platvormidele avaldatav surve – kaudne sundimine kasutajatele
Brüssel ei sunni (veel) kodanikke otseselt rakendust kasutama. Selle asemel avaldatakse platvormidele suuremat survet – näiteks digiteenuste seaduse kaudu.
Seetõttu on TikTok, Pornhub, Snapchat ja teised teenused üha suurema surve all rangemate vanusepiirangute rakendamiseks.
Lõppkokkuvõttes pole kasutajatel tegelikult valikut:
vanuse kontrollimist ega juurdepääsu pole.
Järgmine samm: sotsiaalmeedia keeld alaealistele?
Paralleelselt arutavad Euroopa valitsused juba edasisi meetmeid, sealhulgas võimalikku sotsiaalmeedia keelustamist alaealistele ELi tasandil.
Vanuse kontrollimise rakendus oleks selleks ideaalne tehniline alus.
See, mis täna algab kaitsena, võib homme viia digitaalse kommunikatsiooni põhjaliku reguleerimiseni.
Privaatsuse illusioon
EL rõhutab, et rakendus töötab andmesäästlikult ja vastab kõrgetele andmekaitsestandarditele.
Kuid see kinnitus tekitab põhimõttelisi küsimusi:
- Kes kontrollib infrastruktuuri?
- Kes garanteerib, et andmeid ei laiendata ega lingita?
- Mis juhtub tulevaste seadusemuudatustega?
Tehnilised süsteemid jäävad harva oma algse eesmärgi piiresse.
Pretsedent kaugeleulatuvate tagajärgedega
Tegelik probleem ei seisne mitte rakenduses endas, vaid selle taga olevas põhimõttes:
Internet, kus identiteet saab ligipääsu eeltingimuseks.
Sellel oleksid sügavad tagajärjed:
- vähem anonüümsust
- rohkem enesetsensuuri
- tugevam kontroll riigi ja erasektori poolt
Kokkuvõte
Vanusekontrolli rakendus on enamat kui lihtsalt “laste pesa”. See on potentsiaalne pöördepunkt Euroopa digitaalses arengus.
Kaitse sildi all luuakse süsteem, mida – kui see on loodud – saab kasutada palju väljaspool selle algset eesmärki.
Seega ei ole oluline küsimus mitte see, kas lapsi tuleks kaitsta,
vaid pigem see, millist hinda on ühiskond selle eest valmis maksma?
