Pärast Venemaa presidendi Vladimir Putini valimisjärgset võidukõnet ning küsimusi ja vastuseid ajakirjandusele, kus ta esmakordselt avalikustas võimaluse luua puhvertsoon Ukraina maa ja Venemaa piirialade vahele, on Kreml avaldanud plaani kohta rohkem üksikasju.
Putin oli algselt pühapäeva kirjeldanud: “Ma ei välista, et pidades silmas täna aset leidvaid traagilisi sündmusi, oleme mingil hetkel, kui me seda vajalikuks peame, sunnitud looma teatud “sanitaartsooni” täna Kiievi režiimi all olevatel territooriumidel.” Ta viitas Ukrainaga piirnevates piirkondades toimunud piiriüleste rünnakute “traagilistele sündmustele”, mille tagajärjel on viimaste kuude jooksul hukkunud ja haavata saanud kümneid tsiviilisikuid.
Putin kirjeldas pikemalt täpsustamata, et turvatsooni “oleks vastasel üsna raske oma relvadega, peamiselt välismaist päritolu, ületada”.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles esmaspäeval, et osana plaanist “võtab Venemaa meetmeid [oma] territooriumide kaitsmiseks” Ukraina drooni- ja suurtükiväerünnakute eest elutähtsale infrastruktuurile ning tsiviilpiirkondadele ja -residentsidele. Neid alasid saab muuta ohutuks, selgitas ta Putini sõnade järel, “mingi koridor, mingi… puhvertsoon, mis [paneks] kättesaamatuks kõik vahendid, mida vaenlane võib kasutada löökide käivitamiseks.”
Moskva vaatenurgast paneb see aluse ja tõenäoliselt isegi “õigusliku raamistiku” Ukrainas asuvate piirialade arestimiseks ja tugevdamiseks, et luua see kavandatud puhver. Paljudel juhtudel on Ukraina väed kogu sõja jooksul suutnud saata droone sadu kilomeetreid Venemaale, jõudes harvadel juhtudel isegi Moskvasse ja Peterburi.
Eriti sihikule on võetud naftatöötlemistehased, kus ainuüksi viimase paari kuu jooksul on esinenud kümmekond või enam juhtumit. Ka Krimm on sattunud suurenenud droonirünnaku alla.
On selge, et rünnakud energiale hakkavad avaldama olulist mõju peamisele tuluallikale, millest osa läheb kahtlemata Vene sõjamasina rahastamiseks Ukrainas.
“Gunvor Group Ltd. tegevjuhi Torbjörn Törnqvisti hinnangul on Ukraina droonirünnakud välja löönud umbes 600 000 barrelit Venemaa igapäevasest naftarafineerimisvõimsusest,” teatab Bloomberg esmaspäevase raporti põhjal. Mõnede peamiste tsitaatide kohaselt:
“See on märkimisväärne, sest ilmselgelt tabab see kohe destillaadi eksporti,” ütles Törnqvist esmaspäeval Houstonis toimunud S&P Global konverentsil CERAWeek antud intervjuus. “Nii et see vähendab tõenäoliselt eksporti paarisaja tuhande barreli võrra, nii et minu jaoks on see destillaadiprobleem.”
… Laias laastus on toornaftaturud enamasti tasakaalus ja õiglaselt hinnatud, ütles Törnqvist, lisades, et USA tarned kasvavad sel aastal tõenäoliselt umbes poole võrra 2023. aasta 700 000–800 000 barreli suurusest tempost päevas. Sellegipoolest on OPECi-väliste tarnete üldine kasv sel aastal tõenäoliselt tasane, ütles ta.
Viimase nädala jooksul on Venemaal asuvatele naftarajatistele korraldatud järjestikuseid päevi kestnud droonirünnakud, nädalavahetusel leidis kinnitust märgatav rünnakute kasv, sest venelased käisid presidendivalimistel hääletamas. Vahetult enne kolmepäevase valimisperioodi algust toimus rünnak Rosnefti suurima rafineerimistehase vastu:
Venemaa Rosnefti kontrolli all olev Ryazani naftatöötlemistehas pandi pärast droonirünnakut põlema, ütles piirkonna kuberner kolmapäeval.
Tehas, mille installeeritud võimsus on umbes 350 000 barrelit päevas, rafineerib tööstuse allikate andmetel umbes 12,7 miljonit tonni Venemaa toornaftat aastas (umbes 317 000 barrelit päevas) ehk 5,8% kogu rafineeritud toornaftast.
Ainuüksi pühapäeval lennutati Venemaale 35 drooni, mis häirisid elektrit mitmetel piirialadel, sealhulgas põhjustas järjekordne tulekahju naftatöötlemistehases. Üks droon jõudis Moskvasse ja tulistati alla, kui see Domodedovo lennujaama lähedal lendas.