Jälle on möödunud öö ning tavapärased suured Ukraina droonirünnakud Venemaa nafta, rajatiste ja tankerite vastu on toimunud, seekord mõjutades vähemalt kolme Venemaa piirkonda, teatasid võimud neljapäeval. Rünnakud tabasid naftahoidlaid Stavropoli ja Tveri oblastis, samuti naftapumplat Baškortostani vabariigis ja merelaadimisterminali Rostovi oblastis – lisaks muudele teatatud mõjudele, teatab Amsterdamis asuv Moscow Times.
Selle nädala NATO tippkohtumisel kiitis Ukraina president Zelenskõi oma riigi droonivõimekust kui ühte maailma parimat ning et Venemaal pole praegu sisuliselt ükski koht turvaline.
See oli ilmselt esmaspäeval selgelt näha, kui pikamaa droonid püstitasid Lääne-Siberis Omski linnas asuva laialivalguva naftatöötlemistehase ründamisel uue kaugusrekordi.
„Täna jõudsid meie pikaajalised sanktsioonid Omski naftatöötlemistehaseni – see asub Ukrainast ligi 2500 kilomeetri kaugusel,“ teatas Zelenskõi öises pöördumises varsti pärast rünnakut.
„Täiustatud Fire Pointi droonid on toonud Siberi Ukraina täpsusega sihtmärgiks. See on märkimisväärne hoop Venemaa naftamajandusele ja oluline saavutus Ukraina relvajõududele,“ ütles Zelenskõi.
Ankaras kogunenud NATO juhtide sõnumid olid selgelt toetavad. Näiteks president Trump oli kommenteerinud: „See on eskalatsioon, aga see on ka eskalatsioon, mis võib aidata viia [sõja] lõpuni.“
Trump ütles ka: „President Putinile avaldatakse palju survet. Ma ei usu, et talle meeldib see, mis toimub.“ Ta lisas: „Aga ma rääkisin president Putiniga palju. Ta tahab sõja lõpetada.“
Pärast neid arenguid hoiatab Kreml lääne strateege uuesti, et nad „peatuksid ja mõtleksid“, enne kui nad tuumarelvastatud Venemaaga vastamisi astudes maailma katastroofi äärele juhivad.
Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova teatas neljapäeval: „Euroopa eliit positsioneerib end „kollektiivse Lääne” ja meie riigi vastasseisus liidritena,“ ütles Zahharova.
„Nad tõenäoliselt ei taipa, et see kõik toob kaasa mitte ainult ohtude ja probleemide loomise Venemaale, vaid ka märkimisväärse ressursside ammendumise ja sõjalise pinge kolde tekkimise Euroopas endas,“ lisas ta.
Ta rõhutas ka, kuidas Venemaaga rahu sõlmimise teema jäi Türgi tippkohtumisel NATO tööst ilmselgelt välja. „Konstruktiivne tegevuskava on NATO jaoks endiselt madal prioriteet,“ jätkas Kremli pressiesindaja.
„On kahju, et kui NATO strateegid oleksid peatunud ja järele mõelnud, poleks nad ehk teinud nii vastutustundetuid otsuseid, mis võivad viia katastroofini mitte ainult alliansi, vaid kogu maailma jaoks,“ ütles ta.
Tema ingliskeelsete riiklike väljaannete kaudu avaldatud kommentaaride kohaselt:
Venemaa pressiesindaja kritiseeris ka NATO lubadust anda Ukrainale 2027. aastal 80 miljardit dollarit sõjalist abi, ignoreerides samal ajal mandril kasvavaid sotsiaalmajanduslikke probleeme. Ta süüdistas alliansi ukrainlaste kohtlemises kui “oma geopoliitiliste ambitsioonide jaoks ühekordselt kasutatavat materjali”. “Tegelikult positsioneerivad praegused Euroopa eliidid end meie riigiga vastasseisus juhtpositsioonidele,” teatas ta.
Mõned Euroopa ametnikud väljendasid tegelikult midagi sarnast, kuid nad on endiselt väikeses vähemuses:
Silmapaistev vene kirjanik ja poliitiline filosoof Aleksandr Dugin on samuti öelnud: „NATO tippkohtumine on selge märk igasuguse eskaleerumise spektrist. Russofoobia kasv ja Iraani-vastase sõja uus faas.“
Tõepoolest, nii Ukraina kui ka Iraani konfliktipiirkonnad muutuvad taas kuumemaks ning samaaegselt toimub eskaleerumine. Dugin on hoiatanud ka, et “vastastikuse mõistmise memorandum on läbi. Algab sõja uus etapp. Eskaleerumine Venemaaga süveneb“.
