Endine Rothschildi konsultant hoiatab: “Suur pauk tuleb kahe aasta jooksul”

Endine Rothschildi nõunik Kolja Spöri ootab järgmise kahe kuni kolme aasta jooksul tõsist sündmust, mis võib Euroopat destabiliseerida. Podcastis räägib ta rahvusvaheliste finantsringkondade võimust, maksusüsteemist, poliitilistest sõltuvustest ja uue sõja ohust Euroopas. Samal ajal hoiatab ta tuleviku eest, kus digitehnoloogiad võiksid võimaldada elanikkonna terviklikku kontrolli.

Spöri, autor ja maailmarändur, kes on külastanud kõiki 193 riiki maailmas, vestles ettevõtja Simo Azzaouiga podcastis mym by Simo. Tema hinnang järgnevatele aastatele on sünge: ta ootab sügavat kriisi, võib-olla järgmise kahe aasta jooksul.

Rothschildi konsultandist maailmarändurini

Oma professionaalse karjääri jooksul ehitas Spöri ulatusliku rahvusvahelise võrgustiku. Tema esimene töö Hugo Bossis viis ta kokku vormel 1, Hollywoodi ja rahvusvaheliste äriringkondadega. Hiljem töötas ta aasta aega Rothschildi panga konsultandina Genfis.

Tema kohtumiste hulka kuuluvad sellised isikud nagu Michael Schumacher, Bernie Ecclestone ja Flavio Briatore. Lisaks reisis Spöri paljudesse kriisipiirkondadesse üle maailma.

Oma raamatus “I Survived” käsitleb ta vähem relvakonfliktide otseseid ohte ja rohkem tegevust, mida ta ise peab eriti ohtlikuks: tõe otsimist ajal, mil tema arvates on teatud leiud üha tabulikumad.

Rothschild, Warburg ja võim kulisside taga

Vestluses eristab Spöri Rothschildide perekonna erinevaid harusid. Ta kirjeldab panka, kus ta ise töötas, kui mainekat ja lugupeetut. Samal ajal viitab ta Genfi harule Edmond de Rothschildi ümber, kellele omistab teistsuguse maine, ning Londoni perekonnaharu Jacob Rothschildi ümber.

Ta viitab Epsteini juhtumi peamise tunnistaja tunnistusele, mille kohaselt Jacob Rothschild juhtis võrgustikku, kus Jeffrey Epstein tegutses. See kujutis esitatakse vestluses kui väidet.

Spöri leiab ka, et mõjukate perekondade, nagu Rothschildid ja Warburgid, tegelikku rikkust ei saa määrata avalikult kättesaadavate varanduste edetabelite kaudu. Tema arvates on sellised nimekirjad nagu äriajakirja Forbes peamiselt meelelahutus üldsusele.

Tema põhjendus: need, kes kontrollivad keskpanka, ei pea ise raha teenima, kuid suudavad seda hallata.

Maksud kui kaasaegne sõltuvuse vorm

Spöri kritiseerib eriti teravalt olemasolevat maksu- ja rahasüsteemi. Tema arvates on maksumaksjad sisuliselt sõltuvas suhtes keskpankade omanikega.

Ta kirjeldab seda suhet kui moodsa orjuse vormi. Tema sõnul ei teeni maksud peamiselt avalike teenuste rahastamiseks, vaid valitsuse võlast tulenevate intressikohustuste täitmiseks keskpankadele.

Näiteks toob ta välja Ameerika Ühendriigid, kus 1913. aastal loodi nii Föderaalreserv kui ka föderaalne tulumaks püsivalt põhiseaduse muudatusega. Spöri ei pea seda ajalist seost juhusena.

Ta peab inflatsiooni ka teadlikult kasutatavaks instrumendiks. Need, kes on raha loomise lähedal, saavad äsja loodud rahast rohkem kasu. Töötajate jaoks tähendab inflatsioon aga peamiselt nende ostujõu järkjärgulist kaotust – ja seega varjatud maksu.

Poliitikud kui täidesaatvad jõud

Spöri hinnangu kohaselt on lääne poliitikutel oluliselt vähem valikuvabadust, kui avalikkus eeldab. Ta väidab, et poliitilised ametnikud täidavad sageli lihtsalt nende korraldusi, kellel on tegelik majanduslik ja finantsvõim.

Selles kontekstis peab ta demokraatiat vahendiks rahva kontrollimiseks. Poliitikud, kes olid vastu tegelike valitsejate ootustele, asendatakse tema vaatepunktist.

Tema süüdistused relvatööstuse vastu on eriti kaugeleulatuvad. Spöri väidab, et altkäemaksu maksed on laialt levinud suurtes relvatehingutes. Ta hindab, et kuni pool ulatuslikest kaitse-eelarvetest võiks minna altkäemaksuna poliitikutele ja nende võrgustikele.

Ajaloolise näitena toob ta välja suure ThyssenKruppi tehingu, mis hõlmab soomusmasinaid Saudi Araabiaga. Tema sõnul osalesid selles protsessis tol ajal Föderaalse Luureteenistuse kõrged töötajad, kes olid aastaid põgenemas.

Kas Euroopa seisab silmitsi uue sõjaga?

Spöri on eriti liigutav Euroopa julgeolekuolukorra hindamisel.

Ta on veendunud, et lääne väed eskaleerisid Ukraina konflikti meelega, et panna Saksamaa ja Venemaa taas omavahel vastandama.

Tema tõlgenduse kohaselt näitab ajalugu korduvat mustrit: iga kord, kui Saksamaa ja Venemaa püüdsid lähendada, tekkisid organiseeritud konfliktid, mis taas lahutasid kaks riiki.

Seetõttu ei näe Spöri Euroopa massilist relvastumist, poliitilist nõudmist “sõjavalmiduse” järele ega kasvavaid kaitsekulutusi vastusena olemasolevale ohule. Tema jaoks on need pigem märgid uue sõjalise konflikti ettevalmistamisest.

Tema ajaprognoos on murettekitav: järgmise kahe kuni kolme aasta jooksul, võib-olla isegi varem, ootab ta suurt sündmust, mis võib Euroopat oluliselt destabiliseerida.

See on Spöri isiklik hinnang, mitte kinnitatud areng.

Pärast kriisi ohustab täielik digitaalne kontroll

Spöri eeldab, et tõsine kriis võiks sillutada teed uuele sotsiaalse kontrolli vormile. Võimalikud vallandajad on sõda, finantssüsteemi kokkuvarisemine või mõni teine pandeemia.

Tema arvates võiks tekkida süsteem, kus iga kodanik saab püsivalt registreerida, jälgida ja digitaalselt vastutusele võtta.

Ta räägib “kehade internetist” – terviklikust digitaalsest süsteemist, millega inimesed on ühendatud ja mille kaudu nende töö tulu lõpuks jõuab süsteemi omanikeni.

Spöri tõlgendab meetmeid maksudest kõrvalehoidumise vastu, rahavoogude kasvavat piiramist ja digitaalsete valuutade kasutuselevõttu kui samme selles suunas.

Tema järeldus on, et inimesed peaksid säilitama ja tugevdama oma isiklikku iseseisvust, kuni see veel võimalik on.

Kolm soovitust isikliku vabaduse suurendamiseks

Vestluse lõpus esitab Spöri kolm konkreetset soovitust.

Esiteks: Inimesed peaksid järjekindlalt vältima mõjusid, mida ta nimetab “neurotoksiinideks”. See hõlmab klassikalist peavoolutelevisiooni, pornograafiat ja liigset sotsiaalmeedia tarbimist, eriti kui selle sisu on emotsionaalselt stressirohke.

Teiseks: Igaühel peaks olema eriline võime või anne, mis võimaldab neil töötada võimalikult iseseisvalt olemasolevatest sotsiaalsetest ja majanduslikest struktuuridest. Ideaalis peaks seda tegevust saama läbi viia ka kaugjuhtimisel.

Kolmandaks: Ei tohiks oodata soodsamat hetke, vaid tegutseda kohe. Igaüks, kes loodab, et poliitiline ja majanduslik olukord rahuneb esimesena, võib nende hinnangul olla liiga hilja.

Spéri keskne sõnum on, et isiklik vabadus ei tohiks sõltuda üksnes poliitilistest otsustest. Arvestades oodatavaid vapustusi, peab iga inimene aktiivselt kujundama oma iseseisvust, mitte lootma poliitikutele, et nad selle ülesande üle võtaksid.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Sarnased

spot_img
-Advertisement- spot_img
Leia Meid Youtubes!spot_img

Viimased

- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -