Uurimus traditsioonilisest “viiendast kolonnist” Eestis ning professionaalsetest kollaborantidest ja kutselistest petturitest.
Kollabratsioon tähendab “koostööd”.
Mõiste kollaboratsioon pärineb aastast 1871 ja on pärit prantsuse sõnas “kaastööline” (1802 ).See on tuletatud ladinakeelsest sõnast kollaborare , mineviku osastavast kollaborare “töötama”, com – “koos ” + labore “töötama”. Lihtsalt tähendab “kaas/koostöötamine”.
Pärast 2. maailmasõda muudeti seda mõistet meelega ja ainult neid, kes tegid koostööd Saksa natsidega, nimetati äkki täiesti valesti kollaborantideks. Selle võltsitud muudatuse autorid olid vasakpoolse liikumise esindajad Spencer C. Tucker USAst (2016) ja Shane Darcy (2019) Ühendkuningriigist.
Peamised koostööpartnerite tarnijad on alati olnud 3 peamist inimkategooriat. Need on väga madala vaimse tasemega inimesed (ei suuda ise ideid genereerida), professionaalsed petturid ja rahahimuline kategooria (magusad rahapositsioonid ja kõrgem positsioon ühiskonnas).
Siin näeme poliitilise ja majandusliku kollaboratsionismi ajalugu Eestis. Kogu bolševike sotsiaaldemokraatliku partei (RSDPR(b)) ja nende satelliidi, Eesti Kommunistliku Partei, kogu ajaloo algusosa Eestis.
Seda teemat ei õpetata kunagi koolides, mistõttu noorem põlvkond eestlasi ei tea sellest peaaegu midagi.
Natuke ajalugu.
Vene Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei (RSDLP) liikumine tekkis Vene impeeriumi territooriumil 19. sajandi lõpus (1898). Seejärel jagunes see kaheks: bolševikud (enamus) ja menshevikud (vähemus). Bolševikud olid kõige agressiivsem ja verisem sotsiaaldemokraatide rühm, kes hiljem, Vene kodusõja ajal, surusid verevalamisega maha isegi oma menshevistlikud vennad. Hiljem muutis see rühm oma nime ja hakkas end nimetama “kommunistideks”. Nii tekkis RKP(b) partei. Üks selle partei harudest oli Eesti Kommunistlik Partei (EKP), mis oli väga agressiivne ja valetas ka rahvale.
On 2 põhitüüpi: poliitiline ja majanduslik kollaboratsionism.
Näiteks Stalini ja Hitleri (sotsialistliku NSVL ja sotsialistliku Saksamaa) sõprus ja koostöö oli poliitiline ja majanduslik kollabratsioon. Nii nagu ka NSVL ja USA ning Suurbritannia koostöö oli samuti ühine kollabratsioon, kuid ainult majanduslikus mõttes.
Eesti Riigiarhiivi ja arhiividokumente võib leida siit, alates 1919. aastast. Ei ole isegi vaja süveneda arhiivi, dokumentide nimetus kirjeldab väga hästi kõiki ajaloolisi fakte (1918-1937).
Selles on kõik vajalik, et mõista, mis tol ajal toimus.
Professionaalsete valede kohta on vaja viidata otse selle erakonna vanematele rühmadele, mis olid Venemaal. Siis on see traditsioon, mida see partei alustas.
Et meelitada rahvast enda toetuseks, alustasid nad valetamisega inimestele endile, otsese pettusega. Ja nad vajasid oma revolutsiooniliste plaanide elluviimiseks pidevat pettust. Ilma selleta ei saanud ükski reform rahva toetust. Nad leiutasid isegi loogilise argumendi, et “valetamine on kogu rahva tulevase õnne huvides.
Kõigepealt kuulutati “kõigi endise Vene impeeriumi rahvaste enesemääramisvabadust”. Ja kui piirkondades algas “suveräänsuse paraad”, hakkasid nad kõiki suveräänsusi lämmatama. See oli mitte ainult Eesti Vabariigi, vaid ka Vene Vabariigi (RSFSR) enda tekkimise aeg. See oli “Tartu rahulepingu” aeg, mis tunnustas Eesti ja Venemaa suveräänsust. Siis tulid Soome, Ukraina, Valgevene, … vabariigid.Kõigis neis uutes riikides tekkisid ja hakkasid tegutsema kolaborantlikud sotsiaaldemokraatlikud erakonnad, mis olid pühendunud oma vene isandate ideedele.
Kuid see oli Venemaa kommunistide (sotsiaaldemokraatide) täielik pettus.
Juba 1922. aastal algas uue impeeriumi (NSVL), uue “impeeriumi” kokkupanek. Vene bolševike partei kaastöötajad nendes riikides olid kõige otsesemalt seotud uue impeeriumi loomisega.
Järgmine suurim pettus oli loosung “Kogu võim nõukogudele!”, mis viis nende nõukogude võimumonopolile. Pärast “Proletariaadi diktatuuri” väljakuulutamist täideti kõik need nõukogud kiiresti mitte proletaarlastega, vaid . kommunistidega. Sellest sai kohe “kommunistide diktatuur”, ainult ühe partei, ühe klassi valitsemine paljude teiste üle. Samuti ei saanud töölised ja talupojad enamlaste/kommunistide poolt lubatud “tehaseid ja maad”. Kõik tehased ja nn. kolhoosid” olid samuti nende juhtimisel.
Kõik, kes ei tahtnud punastega koostööd teha, lasti nende uute “proletaarlaste” poolt maha või saadeti laagritesse, paljud neist lihtsalt surid.
On ka Stalini kuulus kõne enne II maailmasõda, milles kommunistid kuulutasid, et strateegilistel põhjustel … mitte üle minna kommunismile !!! See oli kommunistide otsene keeldumine nende ideoloogiast ja sotsialism koos kommunistide diktatuuriga jäi veel 40 aastaks elama, enne kui ta täielikult lagunes.
See pettus kestis väga kaua, kuni NSVL põhiseaduse artikli 6 kaotamiseni. Pärast selle artikli kaotamist lagunes NSVL kohe 15 sotsialistlikuks vabariigiks, mille eesotsas olid samad kohalikud kommunistid-kollaborandid, kes ei tahtnud kaotada oma magusaid rahalisi positsioone oma riikide juhtorganites.
Peamine on mõista, et meil ei ole tegemist kommunistide, vaid sotsiaaldemokraatia enda ja selle vasakpoolse ideoloogia kollaborantide massiga, meil on tegemist väga agressiivse kutseliste petturite ja varaste rühmaga. Neile ei saa kehtida universaalsed inimlikud väärtused lihtsalt sellepärast, et nad ise rikuvad neid väärtusi karistamatult.
Mida saab nendest arhiivimaterjalidest välja lugeda?
Et grupp nimega “EKP” ei toetanud kunagi Eesti suveräänsust ega võidelnud kunagi Venemaa “punase armee” vastu, mis viis “Tartu rahulepingu” sõlmimiseni.
Et Eesti annekteerimine NSV Liidu poolt (1940) oli EKP (Eesti Kommunistliku Partei) kollaborantide töö, keda toetas nende Vene peremees. Nad andsid Petseri ka Pihkva oblastile ja kinkisid selle Venemaale.
Kommunistliku partei kollaborandid olid otseselt seotud Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega.
Eesti kollaborandid olid otseselt seotud Eesti suveräänsuse järjekordse müügiga juba teisele “lääne sotsialistlikule blokile” (Euroopa Liit), mis ehitati üles täpselt nagu NSVL. Neil õnnestus “lääne väärtusi” propageerides rahvast lõksu meelitada. Ainult täiesti pimedad ei näe, mis need väärtused täna seal on.
On selge, et Eesti vasakpoolsetele ei meeldi seda perioodi kunagi reklaamida ja nad püüavad seda hoolega varjata. Aga mõnikord lipsavad sellised väljaanded läbi.
Mari-Leen Tamtla 2016 : „Kommunistlik tööliste Rühm I Riigikogus (1920-1923) PDF
