Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja UNICEF-i hiljuti avaldatud andmed kinnitavad, et vaktsineerimise ulatus on viimastel aastatel maailmas seisma jäänud.
2024. aastaks oli 14,3 miljonit last kogu maailmas liigitatud “nulldoosiga” vaktsineerituks – see tähendab, et nad polnud saanud ühtegi vaktsiini. See arv on viimase kahe aasta jooksul vaevu muutunud (14,5 miljonit 2022. aastal) ja on endiselt üle 2019. aasta taseme, mil enne COVID-19 pandeemia algust oli haigestunud 12,8 miljonit last. Sel ajal hakkasid pandeemia tagajärjel ülemaailmsed tervishoiuteenused halvenema.
Rohkem kui pooled neist vaktsineerimata lastest elavad umbes 30 riigis, mida praegu mõjutavad ebastabiilsus, konfliktid või muud struktuurilised nõrkused.
Kolm doosi DTP-vaktsiini (difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu) saanud laste osakaal oli 2024. aastal 85 protsenti – see on väike langus võrreldes 86 protsendiga, mis saavutati aastatel 2016–2019.
Rohkem infograafikuid leiad StatistastStagneerumistrende on näha ka teiste vaktsiinide puhul: poliomüeliidi vaktsineerimise määr oli 2024. aastal 84 protsenti, võrreldes 86 protsendiga aastatel 2017–2019. Tuberkuloosi vaktsineerimise määr püsis 88 protsendi juures, langedes 90 protsendilt aastatel 2017–2018.
See trend on eriti murettekitav leetrite puhul: aastatel 2004–2016 suurenes ülemaailmne leetrite vaktsineerimise määr märkimisväärselt, kuid on sellest ajast alates langenud. 2024. aastal oli see 76 protsenti – kõrgem kui 2019. aasta 71 protsenti, kuid siiski tunduvalt madalam kui 95 protsenti, mis on vajalik tõhusaks puhangukaitseks.
WHO andmetel esines 2024. aastal 60 riigis „suureid või häirivaid” leetripuhanguid – peaaegu kaks korda rohkem kui 2022. aastal.
WHO nimetab madala vaktsineerimismäära peamiseks põhjuseks vaktsiinide piiratud kättesaadavust teatud piirkondades. Samas osutab see üha enam ka teisele kasvavale riskile: teaduse ja vaktsiinide kohta käiva väärinfo levikule.
