Ameerika Ühendriigid tegelevad praegu konfliktidega mitmes tulipunktis Ida-Euroopast Gazani, et tegeleda kokkuvarisenud Süüria riigiga ja jätkuva vastuseisuga Iraanile tema tuumaprogrammi pärast.
Kuid Bideni administratsioon ei kahetse midagi – nii ütleb Bideni välisminister Antony Blinken NY Timesile antud ja sel nädalavahetusel avaldatud suures ametiaja lõpuintervjuus. Intervjuu huvitavamate uute andmete hulgas on Blinkeni otsene ülestunnistus, et Washington saatis varjatult raskerelvi Ukrainasse juba mitu kuud enne Venemaa sissetungi 2022. aasta veebruaris.
“Me veendusime, et ammu enne [Venemaa “sõjalise erioperatsiooni”] toimumist, alustades septembris ja siis uuesti detsembris, saime vaikselt Ukrainasse palju relvi,” ütles ta laupäeval avaldatud intervjuus. “Sellised asjad nagu Stingers, Javelins.”
Kreml nimetas toona selliseid varjatud ülekandeid, mis olid võib-olla “avalik saladus”, invasiooni õigustuseks, mis põhines Ukraina “demilitariseerimisel” ja NATO sõjalise infrastruktuuri eemal hoidmisel. Moskva oli sõjale eelnenud nädalatel ja kuudel andnud palju hoiatusi oma “punaste joonte” kohta.
Allpool on täielik lõik NY Timesi intervjuu ärakirjast, kus Blinken kiitleb invasioonieelsete ülekannetega:
KÜSIMUS: Te tegite Ukraina kohta kaks varajast strateegilist otsust. Esimene – otsese konflikti hirmu tõttu – oli piirata Ukraina Ameerika relvade kasutamist Venemaal. Teine oli toetada Ukraina sõjalist rünnakut ilma paralleelse diplomaatilise rajata, et püüda konflikti lõpetada. Kuidas te nüüd nendele otsustele tagasi vaatate?
VÄLISMINISTER BLINKEN: Nii et kõigepealt, kui te vaatate konflikti trajektoori, sest me nägime seda tulemas, siis me suutsime veenduda, et me mitte ainult ei olnud valmis ning liitlased ja partnerid olid valmis, vaid et Ukraina oli valmis. Me veendusime selles tükk aega enne Venemaa agressiooni toimumist, alates septembrist – Venemaa agressioon toimus veebruaris. Alates septembrist ja siis uuesti detsembrist saime vaikselt Ukrainasse palju relvi, et veenduda, et neil on käes see, mida nad enda kaitsmiseks vajasid – sellised asjad nagu Stingers, Javelins, mida nad said kasutada, mis takistasid Venemaal Kiievi vallutamist, riigi üle veeretamist, kaardilt kustutamist ja tõepoolest venelaste tagasitõrjumine.”
Blinken väidab intervjuus mujal, et Bideni Valge Maja hoidis diplomaatiat kogu aeg käimas ja üritas Moskvat kaasata, kuid selgitab, et see tähendas põhimõtteliselt lääneliitlaste ja Kiievi toetajate ühtsena ja samal rajal hoidmist.
Huvitaval kombel, kui küsiti, kas on aeg sõda lõpetada, põikles Bideni tippdiplomaat põhimõtteliselt küsimusest kõrvale…
KÜSIMUS: Kas arvate, et on siiski aeg sõda lõpetada?
VÄLISMINISTER BLINKEN: Need on ukrainlaste tehtavad otsused. Nad peavad otsustama, kus on nende tulevik ja kuidas nad tahavad sinna jõuda. Kui joon on kaardile tõmmatud, siis ma ei usu, et see põhimõtteliselt väga palju muutub. Tegelik küsimus on järgmine: kas me saame olla kindlad, et Ukrainal on võimalik jõuliselt edasi liikuda?
KÜSIMUS: Sa mõtled kasutada – et alad, mida Venemaa kontrollib, tunnevad –
VÄLISMINISTER BLINKEN: Aastal —
KÜSIMUS: — tuleb loovutada?
VÄLISMINISTER BLINKEN: Loovutamine ei ole küsimus. Küsimus on selles, et liin kui praktiline asi lähitulevikus tõenäoliselt väga palju ei liigu. Ukraina nõue sellel territooriumil on alati olemas. Ja küsimus on selles, kas nad leiavad võimalusi – teiste toel – kaotatud territooriumi taastamiseks?
Blinken annab ülaltoodus sisuliselt oma seisukoha, et ei… ei ole aeg sõda lõpetada, hoolimata sellest, et enamik sõjast väsinud avalikkust Euroopas ja USA arvavad vastupidist. On tõendeid selle kohta, et suur osa või enamik tavalisest Ukraina elanikkonnast soovib, et see lõpeks ka võimalikult kiiresti.
Lõppkokkuvõttes, kui maailm on nüüd WW3 äärel, on selge, et see Valge Maja ei kahetse midagi, mida isegi intervjuu pealkiri tugevalt soovitab: Antony Blinken nõuab, et tema ja Biden teeksid õiged kõned. Kuid me arvame, et ajalugu ei näe lahkelt välja.
