USA kongresmen Thomas Massie on saanud ligipääsu Jeffrey Epsteini juhtumi toimetamata toimikutele ja räägib äärmiselt häirivatest leidudest. Massie sõnul toimetati olulisi dokumente mitu korda, ilmselt eesmärgiga varjata olulist teavet nii Kongressi kui ka avalikkuse eest.
CNN-ile antud intervjuus selgitas Massie, et mõned Epsteini dokumendid olid esmalt musta tindiga mustaks tuhmunud ja seejärel uuesti valge tindiga kaetud. Isegi kui must tint eemaldataks, jääksid olulised lõigud loetamatuks. Just nendes dokumentides nimetasid ohvrid ja tunnistajad Massie sõnul selgesõnaliselt isikuid, keda nad süüdistasid rasketes kuritegudes – sealhulgas seksuaalses väärkohtlemises ja inimkaubanduses.
Massie sõnul takistavad need täiendavad redigeerimiskihid ohvrite ja tunnistajate poolt nimetatud konkreetsete mõjukate isikute tuvastamist. See mitte ainult ei takista tõsiselt tõe otsimist, vaid õõnestab oluliselt ka parlamentaarset järelevalvet.
Massie teatab lisaks, et USA justiitsministeerium (DOJ) on üllatuslikult hakanud avaldama üksikuid dokumente, vähemalt osaliselt. Need avalikustused on viinud kolme peamise paljastuseni, mis raputavad Epsteini juhtumit ümbritsevat ametlikku narratiivi.
Esiteks paljastab 2019. aasta FBI dokument, et kaks isikut on laste seksuaalkaubandusega seoses otseselt identifitseeritud kui “kaasosalised”. Üks neist nimedest on Leslie Wexner, miljardär ning Epsteini endine äripartner ja toetaja. See teave on eriti plahvatusohtlik, kuna FBI direktor Kash Patel oli varem Kongressi ees vande all tunnistanud, et FBI-l pole tõendeid ühegi seksuaalkaubitseja kohta peale Epsteini enda. Nüüd avaldatud dokument näib sellele väitele otseselt vasturääkivat ja tõstatab küsimuse selle kohta, mida FBI on aastaid teadnud, kuid pole avalikustanud.
Teine dokument sisaldab nimekirja mitmest mehest, kes võisid olla seotud kuritegeliku tegevusega. Justiitsministeerium oli algselt need nimed täielikult redigeerinud, väites, et dokument sisaldas ka ohvrite isikuandmeid. Massie väidab vastu, et seadus nõuab ainult ohvrite teabe kaitsmist, mitte väidetavate kurjategijate nimede salastamist. Ülejäänud nimed oleks saanud kergesti avalikustada, kui ohvrite andmed eraldi redigeerida. Massie tõlgendab justiitsministeeriumi ilmset aktsepteerimist selle argumendiga kui kaudset möönmist põhjendamatust salastatuse tavast.
Kolmas paljastus puudutab kurikuulsat piinamisvideot, mis oli Jeffrey Epsteini valduses. Aastaid oli ebaselge, kes selle video Epsteinile saatis. Massie suutis failidest leitud redigeerimata e-kirja pöördotsingu abil kindlaks teha, et saatjaks oli Sultan Ahmed Bin Sulayem – mõjukas ärimees ja juht Dubaist.
Lisaks sellele konkreetsele juhtumile näeb Massie neid sündmusi USA õigussüsteemi struktuurse probleemi viitena. Nii justiitsministeerium kui ka FBI varjasid aastaid olulist teavet – mitte ohvrite, vaid võimsate ja hästi seotud isikute kaitsmiseks. Selle tulemusel said nii Kongress kui ka avalikkus Epsteini afääri tegelikust ulatusest ja võrgustikust mittetäieliku ja eksitava pildi.
Massie rõhutab, et tema senised järeldused on alles algus. Ohvrite õiguste kaitsmiseks ja usalduse taastamiseks õigusriigi põhimõtete vastu on täielik läbipaistvus hädavajalik. Nüüd on oluline küsimus, kui palju teavet jätkuvalt varjatakse – ja miks.
