Trumpi Valge Maja kaalub praegu plaani, mis viiks hiljuti taastatud maksimaalse surve kampaania tagasi avamerele, mis sarnaneks Trumpi esimesele ametiajale ülemjuhatajana.
See tähendaks, et USA mereväe laevad peatavad ja kontrollivad merd läbivaid Iraani naftalaevu rahvusvahelise mehhanismi alusel, mille eesmärk on takistada “massihävitusrelvade levikut”, teatasid Reutersi allikad. Seda oli mõnikord tehtud ka Bideni ajal.
Mõte on Iraani naftamüüki veel kord karmilt alla suruda, et katkestada Iraani tuumaenergiaprogrammi ülioluline rahastamine, mida nii Iisrael kui Washington kahtlustavad, et see võiks kergesti muutuda tuumarelvaprogrammiks.
“Trumpi ametnikud otsivad nüüd viise, kuidas liitlasriigid saaksid peatada ja kontrollida laevu, mis sõidavad läbi kriitiliste tõmbepunktide, nagu Malacca väin Aasias ja muud mereteed. See lükkaks toornafta tarnimise rafineerimistehastele edasi. Samuti võib see kaubavahetuse hõlbustamisega seotud osapooled kahjustada mainet ja sanktsioone,” ütlesid allikad Reutersile.
“Te ei pea laevu uputama ega inimesi arreteerima, et tekitada jahutav mõju, et see lihtsalt ei ole riski väärt. Tarneviivitus… sisendab ebakindlust sellesse ebaseaduslikku kaubandusvõrku,” selgitas üks allikas.
Väidetavalt uuritav juriidiline mehhanism pärineb 2003. aasta massihävitusrelvadega kaubitsemist takistava terrorismivastase sõja algusest. (Ärge unustage, et Bushi ajastu “Iraagi massihävitusrelvade” hirmutamine põhines täielikul müüdil ja valel, mille tolleaegsed NeoConid propageerisid).
“See mehhanism võib võimaldada välisriikide valitsustel Washingtoni palvel sihikule võtta Iraani naftasaadetisi,” ütles teine allikas Reutersile.
Bideni administratsioon oli mõnikord püüdnud arestida ka Iraani naftasaadetisi, eriti selleks, et häirida müüki sellistes kohtades nagu Hiina või ka Süüria.
Mis puudutab Süüria olukorda, siis see poliitika aitas Assadi ümber pingutada lüüsi lääneriikide režiimimuutuspüüdlustes, mis viisid tema kukutamiseni – kuid Süüria rahvas nälgib jätkuvalt ja on suures osas kütuseta.
USA rahandusministeerium on sageli väitnud, et Islamivabariigil on “varilaevastik”, mis saadab Iraani toornaftat sadade miljonite dollarite väärtuses välismaale. Teheran on vastuseks väitnud, et tal on täielik õigus müüa oma energiaressursse, kasutades rahvusvahelisi veekogusid ja läbipääsu.
Eelmisel kuul teatas USA rahandusminister Bessent esmakordselt, et USA sihib agressiivselt Iraani jõupingutusi kasutada naftatulusid oma tuumaprogrammi tugevdamiseks, ballistiliste rakettide väljatöötamiseks ja oma terrorijõudude toetamiseks. Kas see aitab Teherani ja Trumpi administratsiooni tuua läbirääkimiste laua taha?
Näib, et seda vähemalt tehakse. Trump sooviks uut paremat kokkulepet, mis võimaldaks Iraani tuumarajatiste üle rahvusvahelist jälgimist. Teheran on aga rõhutanud, et Trump astus juba 2018. aastal JCPOA tuumaleppest välja, mis tegelikult just seda tegi.
