USA dollari ähvardav kokkuvarisemine: ülemaailmne äratuskell
USA dollar seisab silmitsi kriisiga, mis võib meie elu muuta: ülemaailmse usalduse kaotusega.
See hoiatus ei ole hirmutamine, vaid põhineb käegakatsutavatel punastel signaalidel, mis välguvad Washingtonist Pekingini ja Johannesburgini. Vestluses endise USA kongresmeni Ron Pauliga teatas viimane resoluutselt: „Clayton, ma ei tea, kuidas seda teisiti öelda, et inimesi üles äratada, aga USA dollar on teel kokkuvarisemise poole.“ Ta tõi näiteks Zimbabwe: „Vaata Zimbabwe või Venezuela valuutat. Lõpptulemuseks on ohjeldamatu inflatsioon, kokkuvarisemine ja nad peavad kasutusele võtma uue valuuta.“ Paul, kes hoiatas juba enne 2008. aasta finantskriisi ja keda tol ajal vaevu kuuldi, usub, et maailm valmistub nüüd aktiivselt eluks pärast dollarit.
Numbrid räägivad selget keelt
USA riigivõlg on üle 34 triljoni dollari – rohkem kui kogu riigi sisemajanduse koguprodukt. Selle võla intressid võivad kümnendi lõpuks ulatuda 1,6 triljoni dollarini aastas, mis on rohkem kui kogu USA sõjaline eelarve. Kui välisriigid lõpetavad USA riigivõlakirjade ostmise, oleks mäng läbi – ja just see toimubki. Alates 2022. aastast on keskpangad üle maailma ostnud aastas üle 1000 tonni kulda ja vähendanud oma USA dollarite ja valitsusvõlakirjade varusid. „See ei ole riskide maandamise manööver; see on plaan B,“ rõhutab moderaator Clayton Morris.
USA Föderaalreservi rahapoliitika süvendab olukorda. 2022. aastal saavutas inflatsioon USA-s 40 aasta kõrgeima taseme, mis ajendas agressiivseid intressimäärade tõuse. See tõi lühiajaliselt kaasa dollari tugevnemise, aga ka pankrotid ja ebastabiilsuse nii kodu- kui ka välismaal, näiteks Jaapanis, mis on suuresti sõltuv USA dollarivõlast.
Poliitiline düsfunktsioon Washingtonis
Lisaks majandusprobleemidele ohustab valuutat ka poliitiline ebastabiilsus USAs. Korduvad võla ülemmäära kriisid, näiteks eelmise aasta peaaegu maksejõuetus, on usaldust kõigutanud. Reitinguagentuur Fitch langetas USA krediidireitingut, tehes selgeks: “USA-d ei peeta enam fiskaalselt vastutustundlikuks valitsuseks.” See areng peaks muretsema panema iga ameeriklase, kellel on säästud, maksud või pensionihüvitised dollarites.
BRICS-riikide tõus
Dollari geopoliitiline relv – näiteks Venemaa keskpanga 300 miljardi dollari suuruse reservi külmutamine – annab vastulöögi. Globaalse Lõuna riigid on mõistnud: “Kui see saab juhtuda Venemaaga, siis võib see juhtuda igaühega.” BRICS-riigid (Brasiilia, Venemaa, India, Hiina ja Lõuna-Aafrika Vabariik) taotlevad seetõttu “dollariseerimist”. Üheksakümmend protsenti Hiina ja Venemaa vahelisest kaubandusest toimub jüaanides või rublades. India ostab naftat ruupiates, Brasiilia kaupleb Hiinaga kohalikes valuutades ja isegi Saudi Araabia aktsepteerib nüüd nafta eest ka teisi valuutasid – see on löök naftadollarite süsteemile.
BRICS-riigid ehitavad üles paralleelset finantssüsteemi. Venemaa on välja töötanud SWIFT-maksesüsteemile alternatiivid SPFS-i ja Hiina CIPS-i näol. Käivad kõnelused ühtse digitaalse makseplatvormi ja isegi uue reservvaluuta üle, mis võiks põhineda BRICS-i valuutadel ja kaupadel, näiteks kullal. Shanghais asuv Uus BRICS-i Arengupank väljastab laene kohalikes valuutades, mis on otsene väljakutse Maailmapangale ja IMF-ile.
Dollari-keskse süsteemi nõrkused
BRICS-riikide poliitikud kritiseerivad dollari-keskset süsteemi ebaõiglaste kulude kehtestamise pärast arenevatele turgudele. USA intressimäärade tõus toob kaasa kapitali väljavoolu ja valuuta devalveerimise nendes riikides, mis aeglustab nende majanduskasvu. Lõuna-Aafrika Vabariigi keskpanga president hoiatas 2023. aastal, et see võib muuta arenevad turud püsivalt ebastabiilseks. Lisaks on toorainete, näiteks nafta ja metallide hind tavaliselt dollarites, mis suurendab impordikulusid kohalikes valuutades, kui dollar on tugev ja soodustab inflatsiooni. Paljudel BRICS-riikidel on suured dollarites nomineeritud võlad, mida on dollari tugevnedes raskem teenindada.
Dollari enesehävitus
„Suurim haav, mille me endale tekitame, oleme meie ise,“ ütles Ron Paul. „Me trükime raha ja laename juurde, et maksta intresse oma tohutu võla pealt.“ Selline lähenemine devalveerib dollarit seestpoolt. Morris rõhutab: „Me ei vaja Hiinat ega Venemaad dollari langetamiseks. Me saame kõigega ise hakkama.“
Mida see meie jaoks tähendab?
Kui dollar kaotab oma staatuse maailma reservvaluutana, muutub USA-l raha laenamine raskemaks. Inflatsioon, eriti imporditud kaupade puhul, võib plahvatada ja dollarisäästud võivad kiiresti ostujõudu kaotada. Morris soovitab investeerida kullasse ja hõbedasse riskimaandamiseks, hoiatades: “Hoiatusmärgid on olemas. Küsimus on selles, kas meie juhid kuulavad.”
Dollarist vabanemine pole enam kauge väljavaade – see toimub juba praegu. Maailm valmistub uueks finantskorraks ja Ameerika Ühendriigid riskivad maha jääda.
