The Seltskondliku poolt

Desinformatsiooni vastasel võitlusel on vähe pistmist tõe otsimisega, vaid pigem selliste narratiivide kontrollimisega, mis võivad takistada ÜRO tegevuskava 2030 edenemist: perspektiiv

ÜRO loob töörühma, et tegeleda „valeinformatsiooni ja desinformatsiooni” mõjuga globaliseerunud organisatsiooni võimele oma mandaati täita.

Desinformatsiooni töörühma väljakuulutamine oli peidetud sügavale ÜRO esimesse „Globaalsete riskide aruandesse“, milles loetleti „valeinformatsioon ja desinformatsioon“ peamise haavatavusena, kajastades Maailma Majandusfoorumi (WEF) viimase kahe aasta „Globaalsete riskide aruandeid“.

ÜRO dokumente ja kõnesid üle vaadates leiame aga, et väärinfo ja desinformatsiooni vastasel võitlusel on vähe pistmist tõe väljaselgitamisega, vaid pigem narratiivide kontrollimisega, mis võivad ÜRO töö edenemist takistada.

Siin tulebki mängu uus „töörühm“, mis keskendub „valeinfo ja desinformatsiooni mõjule ÜRO mandaadi täitmisele“.

„Peasekretär kohustub viivitamatult looma töörühma, et tugevdada ÜRO süsteemi suutlikkust tegeleda infoökosüsteemi riskidega.“

Töörühm keskendub väärinfo ja desinformatsiooni mõjule ÜRO mandaatide täitmisele, sealhulgas uuringute, riskihindamise ja reageerimisstrateegiate kaudu.

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, ülemaailmne riskiaruanne, juuli 2025

ÜRO defineerib globaalset riski kui „sündmust või tingimust, millel oleks märkimisväärne kahjulik mõju suurele osale inimkonnast ja ökosüsteemidest“.

Globaalses riskiaruandes ei öelda aga midagi selle kohta, kuidas uus desinformatsioonivastane töörühm peaks aitama „suurt osa inimkonnast“.

Selle asemel keskendub see uus „töörühm“ „infoökosüsteemi riskidele“ ja „vale- ja desinformatsiooni mõjule ÜRO mandaadi täitmisele“, mis põhimõtteliselt tähendab, et nad püüavad maha suruda igasugust teavet, mis takistab ÜRO edusamme.

Ja mis on ÜRO tegevuskavas kõige olulisem? Kestliku arengu eesmärgid ehk „Tegevuskava 2030“.

Teisisõnu, ÜRO annab mõista, et igasugust teavet, mis takistab tema tegevuskava 2030 elluviimist, peetakse väärinfoks või desinformatsiooniks.

„Üks haavatavus paistab eriti silma: väärinfo ja desinformatsioon. Neid peetakse kriitiliseks riskiks, milleks rahvusvaheline üldsus pole valmis ja mis võib süvendada geopoliitilisi pingeid, sotsiaalseid rahutusi ja kriisiohje väljakutseid.“

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, ülemaailmne riskiaruanne, juuli 2025

„Me kohustume edendama ÜRO agentuuride poolt valitsuste ja asjaomaste sidusrühmadega koostöös tõendite kogumist väärinfo ja desinformatsiooni mõju kohta säästva arengu eesmärkide (SDG 17) saavutamisele aastaks 2030.“

ÜRO globaalse digitaalse kokkuleppe eelnõu, juuli 2024

Nagu te ehk mäletate, korraldas ÜRO eelmisel aastal tuleviku tippkohtumise, et kiirendada edusamme säästva arengu eesmärkide saavutamisel.

Sellel üritusel allkirjastasid ÜRO liikmesriigid „Tulevikukokkuleppe“, mis sisaldas ka „Globaalset digitaalset kokkulepet“, milles kutsuti riike üles edendama „kaasavat, avatud, turvalist ja kindlat digitaalset ruumi“, kus pole ruumi sellele, mida ÜRO peab väärinfoks ja desinformatsiooniks.

Ja just sellega see uus väärinfovastane töörühm tegelebki: see on „Tulevikukokkuleppe“ ja „Globaalse digitaalse kokkuleppe“ jätk, et ennetada kõiki narratiive, mis võiksid takistada ÜRO mandaadi – tegevuskava 2030 – elluviimist.

„ Globaalne digitaalne kokkulepe nõuab väärinfo ja desinformatsiooni mõju hindamist säästva arengu eesmärkidele.“

Melissa Fleming, G20 tippkohtumine, november 2024

„X” tõlge: „Inimesed hakkavad märkama kliimamuutuste väärinfo põhjustatud kahju. Me elame mürgises infoökosüsteemis.” Melissa „MEILE KUULUB TEADUS” Fleming, G20

2024. aastal Rio de Janeiros toimunud G20 tippkohtumisel rõhutas ÜRO ülemaailmse kommunikatsiooni asepeasekretär Melissa Fleming, et osa ülemaailmsest digitaalsest kokkuleppest nõuab väärinfo ja desinformatsiooni mõju hindamist kestliku arengu eesmärkidele.

Fleming väitis, et kliimamuutuste kohta levitatavat väärinfot ajendasid „erilised huvid” ja „eksitav reklaam”, mille eesmärk oli „takistada energiasiirdeid”, „eitada teaduslikke fakte” ja „õõnestada usaldust kliimateaduse ja selle lahenduste vastu, kiusates samal ajal just neid inimesi, kes neid fakte levitada üritavad”.

Ta kaebas ka, et ajakirjanikke, teadlasi ja kliimaaktiviste rünnati ÜRO poolt toetatud kliimanarratiivide levitamise eest.

Valeinfo ja desinformatsiooni vastased meetmed viivad alati tagasi ÜRO-d ja selle säästva arengu eesmärke käsitlevate narratiivide juurde.

„G20 ülemaailmne algatus kliimamuutuste valdkonna teabe terviklikkuse kohta vastab 2024. aasta septembris ÜRO liikmesriikide poolt tulevasel tippkohtumisel vastu võetud ülemaailmses digitaalses kokkuleppes võetud kohustusele, milles kutsutakse ÜRO agentuure üles tegema valitsuste ja asjaomaste sidusrühmadega koostööd, et hinnata väärinfo ja desinformatsiooni mõju säästva arengu eesmärkide saavutamisele.“

G20 tippkohtumine, november 2024

2023. aastal avaldas ÜRO digitaalsete platvormide teabe terviklikkuse vabatahtliku käitumisjuhendi, mis näitab mitmes mõttes, et „teabe terviklikkusel” on vähe pistmist ausa ja avatud aruteluga, vaid pigem igasuguste eriarvamuste mahasurumisega tegevuskava 2030 kohta.

Et anda teile aimu, kui suures ulatuses ja ulatuses ÜRO püüab kaotada seda, mida ta peab „valeinfoks ja desinformatsiooniks“, on siin mõned poliitilised soovitused dokumendist „ÜRO käitumisjuhendi poole“, mis kutsub lisaks liikmesriikidele ka erarühmitustele, näiteks survegruppidele (st vabaühendused, ettevõtted, akadeemilised ringkonnad jne), digitaalsetele platvormidele, reklaamijatele ja uudistemeediale üles järgima ÜRO juhiseid:

• Kõik sidusrühmad peaksid hoiduma väärinfo ja vihakõne kasutamisest, toetamisest või võimendamisest mis tahes eesmärgil.
• Kõik sidusrühmad peaksid eraldama ressursse valeinfo, desinformatsiooni ja vihakõne põhjuste, leviku ja mõju uurimiseks ja aruandluseks, austades samal ajal inimõiguste norme ja standardeid, ning peaksid lisaks investeerima faktide kontrollimise suutlikkusse kõigis riikides ja kontekstides.
• Kõik sidusrühmad peaksid edendama koolitust ja suutlikkuse suurendamist, et arendada arusaamist sellest, kuidas väärinfo, desinformatsioon ja vihakõne avalduvad, ning tugevdada ennetus- ja ohjeldamisstrateegiaid.
• Kõik sidusrühmad peaksid võtma kiireloomulisi ja viivitamatuid meetmeid, et tagada tehisintellekti ohutu, vastutustundlik, eetiline ja inimõigustega kooskõlas olev kasutamine ning tegeleda selle valdkonna hiljutiste edusammude mõjuga väärinfo, desinformatsiooni ja vihakõne levikule.
• Liikmesriigid peaksid tagama avalikkuse juurdepääsu täpsele, läbipaistvale ja usaldusväärsele valitsuse teabele, eelkõige avalikkuse huvides olevale teabele, sealhulgas kõigile kestliku arengu eesmärkide aspektidele.
• Liikmesriigid peaksid investeerima väärinfo, desinformatsiooni ja vihakõne leviku ja mõju sõltumatutesse uuringutesse eri riikides ja keeltes, eriti väheteenindatud kontekstides ja muudes keeltes peale inglise keele, ning neid uuringuid toetama, et kodanikuühiskond ja akadeemilised ringkonnad saaksid vabalt ja turvaliselt tegutseda.
• Digitaalsed platvormid ja reklaamijad peaksid tagama, et reklaame ei paigutata veebis valeinfo, desinformatsiooni või vihakõne kõrvale ning et desinformatsiooni sisaldavaid reklaame ei propageerita.
• Digitaalsed platvormid peaksid tagama algoritmide, andmete, sisu modereerimise ja reklaami osas sisuka läbipaistvuse.
• Digiplatvormid peaksid avaldama ja edastama kergesti ligipääsetavaid eeskirju väärinfo, desinformatsiooni ja vihakõne kohta ning andma aru koordineeritud desinformatsiooni levikust oma teenustes ja sellise tegevuse vastaste meetmete tõhususest.
• Digiplatvormid peaksid tagama kodanikuühiskonna täieliku osalemise väärinfo, desinformatsiooni ja vihakõne vastases võitluses.
• Uudistemeedia peaks tagama, et kõik tasulised reklaamid ja reklaamartiklid oleksid selgelt vastavalt märgistatud ega sisaldaks valeinformatsiooni, desinformatsiooni ega vihakõnet.

Võib-olla olete märganud, et ÜRO-le – ja eriti Melissa Flemingile – meeldib segada väärinfot ja desinformatsiooni vihakõnega sedavõrd, et need muutuvad eristamatuks.

Näiteks eelmisel kuul, ÜRO rahvusvahelise vihakõne vastase päeva puhul, kurtis Fleming, et vale ja vihakõnet õhutav teave õõnestab ÜRO tööd.

„Tehisintellekti kuritarvitatakse massiliselt vale ja vihkamist õhutava teabe loomiseks ja levitamiseks […] See õõnestab ka ÜRO agentuuride tööd, levitades valeinformatsiooni meie kavatsuste ja töö kohta.“

Melissa Fleming, ÜRO rahvusvaheline vihakõne vastane päev, juuni 2025

„X” tõlge: Melissa „MEILE KUULUB TEADUS” Fleming: „Tehisintellekti kuritarvitatakse vale ja vihkamist õhutava teabe loomiseks ja levitamiseks. See õõnestab ka ÜRO organisatsioonide tööd, levitades valeinformatsiooni meie kavatsuste ja töö kohta.” https://youtube.com/watch?v=vVo2OJ

Fleming on aastaid regulaarselt kiitlenud ÜRO pingutustega võidelda niinimetatud vihakõne, väärinfo ja desinformatsiooni vastu, ilma et ta ise ega ÜRO oleks kunagi toonud konkreetseid näiteid selle kohta, milles need pingutused tegelikult seisnevad.

Näiteks hooples ta 2022. aastal Maailma Majandusfoorumile (WEF), et ÜRO oli Google’iga koostööd teinud, et kunstlikult manipuleerida otsingutulemusi „kliimamuutuste” kohta, ning et ÜRO oli TikTokiga koostööd teinud, et suurendada liiklust ÜRO tunnustatud teadlaste juurde COVIDi ja kliima alal.

„X” tõlge: Kuna Google’ile kuuluv YouTube laiendab oma väärinfopoliitikat, et eemaldada sisu, mis rikub WHO – ÜRO agentuuri – suuniseid, tasub meeles pidada, et ÜRO on koostöös Google’iga muude teemade, näiteks kliima kohta käiva teabe mahasurumiseks kuulutanud: „Meile kuulub teadus ja platvormidele ka.”

2024. aasta septembris toimunud tulevikutippkohtumise kõrvalüritusel tunnistas Fleming, et ÜRO on desinformatsiooni ja vihakõne vastases võitluses ammendunud.

Ta tundus pettunud ja siiralt üllatunud, et inimesed ei usalda valimata globalistide narratiive.

„Desinformatsioon ja vihakõne on alati eksisteerinud,“ ütles Fleming ja lisas: „Aga ma pole kunagi olnud olukorras, kus peaksin suhtlema nii mürgises keskkonnas, mis töötab aktiivselt headuse jõudude vastu.“

„Meil ÜRO-na polnud muud valikut kui tegutseda.“

Taas kord, desinformatsiooni ja vihakõne vahel pole piiri ning ÜRO-d huvitab ainult see, kuidas teatud teave saab takistada tegevuskava 2030 elluviimist.

„Aja jooksul avastasime, et ÜRO sisu alandati just nendel platvormidel, mida pidasime suurepärasteks võimalusteks inimesteni üle maailma jõudmiseks.“

Melissa Fleming, Teabe terviklikkuse tulevik ja säästva arengu eesmärgid, september 2024

„X” tõlge: ÜRO kommunikatsioonidirektor Melissa „Meile kuulub teadus” Fleming ütleb, et ta on desinformatsiooni ja vihkamise keskel kahlamast kurnatud:
„Meid on internetis rünnatud… Iga üksikut teemat, iga üksikut säästva arengu eesmärki on desinformatsioon või vihakõne mõjutanud.” https://webtv.un.org/en/asset/k1m/k

„Nüüd peame suhtlema viisil, mis mitte ainult ei lõika läbi müra, vaid ka navigeerib valeinformatsiooni ja vihkamise vahel.“

Melissa Fleming, Teabe terviklikkuse tulevik ja säästva arengu eesmärgid, september 2024

Samuti teatas Fleming tuleviku tippkohtumisel, et tema kohustus on „teavitada maailma maailma olukorrast“, näiteks „kliimamuutuste andmetest “.

Ta väljendas pettumust, et inimesed ei uskunud seda, mida ta neile müüs ning et isegi suured tehnoloogiaplatvormid alavääristasid ÜRO narratiivi, mida ta omistas desinformatsioonile ja vihakõnele.

„Mõnes mõttes olime sellest lihtsalt kurnatud. Miks me seda teeme? Leidsime isegi, et ÜRO sisu alandati just nendel platvormidel, mis meie arvates pakkusid suurepärast võimalust jõuda inimesteni kaugelt ja laialt,“ lisas ta.

Pärast kõiki kõnesid, tippkohtumisi, kokkuleppeid ja pakte, mis nõudsid teisiti mõtlevate narratiivide mahasurumist, teatas ÜRO vaid kahe lausega, mis oli peidetud oma esimese globaalse riskiaruande 37. lehekülje lõiku, desinformatsiooni vastase töörühma loomisest.

„Valeinfo ja desinformatsioon: vale või eksitav teave, mille puhul valeinfo on pahatahtliku kavatsuseta levitatud ebatäpsused ja desinformatsioon on tahtlikult vale või eksitav teave, mida levitatakse kahju tekitamise või arusaamade manipuleerimise eesmärgil.“

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, ülemaailmne riskiaruanne, juuli 2025

Kui kerime ÜRO maailmariskide aruande lõppu, leiame sealt „valeinformatsiooni ja desinformatsiooni” definitsiooni.

Me näeme selliseid termineid nagu „ebatäpsused”, „pahatahtlik kavatsus”, „eksitav teave”, „kahju tekitamine” ja „arusaamadega manipuleerimine”.

Aga kes otsustab, mis on õige ja mis vale? ÜRO?

Kellele kahju teha? Meile, rahvale, või valimata globalistidele?

Tahtlikult vale või eksitav teave? Kas see kehtib ainult opositsiooni kohta või võib ka ÜRO selles süüdi olla?

Lõpuks, kui sa püüaksid olla maailmaasjade globaalne autoriteet, kas sa ei ütleks ka, et need, kes võimule tõtt räägivad, “manipuleerivad arusaamadega”, et sulle kahju teha?

ÜRO peasekretär on nüüd lubanud luua desinformatsiooni vastase töörühma „viivitamatult” – midagi, mida USA-s kavandatud desinformatsiooni haldamise nõukoguga ei ole saavutatud.

Näeme, milliseid soovitusi see töörühm esitab ja kas liikmesriigid need tagasi lükkavad või võetakse need lähitulevikus toimuval erakorralisel nõukogu kohtumisel ühehäälselt vastu.