Vastus väga lihtne. Jah, tankisin umbes 300€ eest autokütust viimasel Riigikogu liikme volituste päeval. Tankisin sirge seljaga ja täie teadmisega, et nn.ajakirjandus võtab selle üles. Minu volitused lõppesid südaööl ja 19:00 olin tööl. Neegrid uurivad, kas ma jõudsin sel õhtul veel oma tööga tegeleda. Ei varjagi. Ei tegelenud. Nüüd küsige aga kui palju ma oma saadikutööks olen tankinud 4 aasta jooksul oma palga eest hüvitist küsimata. Vastus kõlab, et ei ole kokku lugenud, aga kindlasti palju suurema summa eest.
Nüüd üldisemast. Kodukord näeb ette Riigikogu saadikutele teatud kulutuste kompenseerimist. Need kuluartiklid on tekitanud palju segadust ja meediakära ent enamasti on kõik olnud reeglite piires ja seaduslikud. Vahel on olnud ka möödalaskmisi, kuid saadikud on sedavõrd osavad oma kuluhüvitisi kasutama, et mõned teevad seda pea viimase sendini. Minu abikaas imestas ikka, kui rääkisin kuu kokkuvõtet lugedes, et näe, suutsin umbes 1000-st ära kulutada kõigest paarsada. Minu hüvitised on vast 70-80% ulatuses jäänud kasutamata. Autot liisisin oma palga eest, põhiline kulu oligi kütus, mis on kallis ja mida kulub palju, sest saadikud sõidavad ikka väga palju ringi üle riigi. Saadikutel on võimalik hüvitisest maksta auto liisingut, soetada iga kahe aasta tagant uus iPad ja kaunikujuline nutiteelefon, osta kingitusi ja lõunatada kallites restoranides nagu seda tegi hiljuti Ivi Eenmaa hotellis “Telegraaf”(kulu 4000€) ja keegi ei imestanud. Hiljuti taheti kuluhüvitistest kinni maksta ka kuldmünte nn. meenete pähe. Õnneks sai kantselei sellele käe ette. Minu kõige suurem hüvitis oli umbes 800€ maksnud lennupiletid Budapesti, kus ma käisin Ungari toetusrühma liikmena ja mis olid olude sunnil business classi hinnaga, sest muid reisivõimalusi ei olnud.
Võime siin arutleda, kas autode liisimine on eetiline või mitte. Kui see on aga reeglitega lubatud, ei ole vaja vinguda. Kas autokütuse ost viimasel tööpäeval oli ebaeetilisem, kui viimase liisingumakse tasumine? Ei olnud. Reeglid lubavad.
Riigikogu kantselei teab, et erakonnad, ja paljud fraktsioonid hiilivad mööda reeglitest ning kuluhüvitistest kaetakse ka koduerakonna kulusid. Kui aga arved on vormistatud korrektselt, kuuluvad need maksmisele. “Uuriv” ajakirjandus ei jõua eales sügavamale, kui õlu lõunasöögil või majonnees poearvel.
Muide, igal ministril on samuti kasutada kuluhüvitisi nn. esinduskulude näol. Oli vist paar tuhat kuus. Tean ühte ministrit, kes ei võtnud isegi puhkust välja, et ühe kuu esinduskuludest mitte loobuda. Kes kuidas neid esinduskulusid kasutab, ei hakka keegi leheneegritele rääkima ja ministeeriumid saadavad nad pikalt. Kas keegi ostis Manolo Blahniku kingad või tellis Savile Row ülikonna, varjab saladuste loor.
Hüvitiste muutmisest räägitakse iga Riigikogu koosseisu ajal mitu korda ent kui juhatusse jõuavad konkreetsed ettepanekud, jäävad need alati toppama. Tänane kord on piisavalt segane ja erakondadele mugav, et seda edasi tarvitada. On räägitud saadiku palga suurendamisest hüvitise võrra ning selle läbi kalli kuluhüvitiste administreerimise lõpetamisest, kuid pelk mõte, et Riigikogu saadiku palk suureneb, tundub igale populistlikule poliitikule suitsiidne. Seda on raske pööblile maha müüa vaatamata, et nagunii saavad saadikud, kes on osavamad, oma raha moel või teisel.
Nüüd eilsest. Saatsin Õhtulehe tegelase persse. Üldjuhul ma selliseid väljendeid ei kasuta ja kui ei taha lügenpressega suhelda ütlen lihtsalt, et teie väljaandel puudub teadmisvajadus. Alati on rahule jäädud, sest kirjutavad nad nagunii seda, mida toimetus ootab. Eilne tüüp oli aga klass omaette. Ma ei mäleta, millal minuga keegi sedavõrd ülbel, matslikul ja agressiivsel moel oleks käitunud. Ma olen piisavalt vana, et endaga taolist käitumist mitte lubada. Ma käitun ja suhtlen inimestega moel, millisega ootan käitumist ka enda suhtes, vähemalt elementaarse viisakusega. Matsidega käitun aga moel, mida nad kõige paremini mõistavad. Lügenpresse untermenschidele aga lõpuks soovitus rohkem vaeva näha. Saadikute kuluhüvitistest tasub uurida kütusekulude ja muude kulutuste volatiivsust viimastel kuudel ja kui palju kellelgi kasutamata hüvitisi alles jäi. Minul jäi 3 kuu hüvitised pea kõik kasutamata ja rahaministeerium sai need tagasi. Kes oma kuurialuse bensiinivaatide täitmisele aga tõeliselt pühendus, tegi seda varjates pikema aja sees. Seda on alati tehtud ja küllap ka sel kevadel. Minul on alates aga sõja algusest Ukrainas varutud väike strateegiline kütusevaru ,paari-kolme paagi jagu nagu igal mõistlikul inimesel, kel on hoidmiseks kohta. Eelmisel aastal tõin mitme reisiga, sel aastal aga korraga ja olen seega inimkonna vaenlane.
/Urmas Reitelmann/
