Alan Mosley
16. jaanuaril avalikustas Trumpi administratsioon uue organi, mis hakkab jälgima Gaza sektori ülesehitust ja valitsemist. Nn “Rahunõukogu”, nagu Trump lubas, pidi olema tehnokraatlik komitee, mis juhib näilise relvarahu järgmist etappi ja aitab üles ehitada ligi kaks aastat kestnud sõja poolt laastatud territooriumi. Organisatsiooni asutajaliikmete hulka kuuluvad endine Suurbritannia peaminister Tony Blair, Trumpi väimees Jared Kushner, USA välisminister Marco Rubio ja Steve Witkoff, kelle kinnisvaraarendaja määras erisaadikuks; nimekirja täiendavad erakapitali haldur Marc Rowan, Maailmapanga president Ajay Banga ja USA riikliku julgeoleku nõuniku asetäitja Robert Gabriel. Nende ametisse nimetatud isikute ülesandeks on jälgida suutlikkuse suurendamist valitsemise, piirkondlike suhete, ülesehituse ja ulatusliku rahastamise valdkonnas. Gaza kõrge esindajana saab Bulgaaria diplomaat Nikolaj Mladenow, endine ÜRO ametnik.
Toetajad kirjeldavad kokkulepet pragmaatilise ajutise lahendusena. Kriitikud näevad selles midagi palju ähvardavamat. Eksperdid väidavad, et plaan meenutab koloniaalvalitsust ja võrdlevad seda “imperialismiga rahuprotsessi varjus”. Nad märgivad, et see “kahjuks meenutab koloniaalpraktikaid”. Okupeeritud territooriumi järelevalve rahvusvahelise organi poolt, mida juhib sõda rahastav võim, ilma olulise Palestiina esindatuseta, kõlab vähem enesemääramise kui asekuningriigina.
Rahunõukogu puhul on tõeliselt murettekitav mitte ainult selle struktuur, vaid ka liikmed. Enamikul ametisse nimetatud liikmetest on minevik, mis teeb erapooletuse ja rahu suhtes nalja. Nad esindavad valitsusi ja tööstusharusid, mis on Lähis-Idas sõdu rahastanud ja pidanud. Gaza elanikud, inimõiguste aktivistid ja rahvusvahelised analüütikud küsivad, miks peaksid hävingu eest vastutavad isikud ülesehitustööd juhtima. Iga liikme lähemal uurimisel selguvad nende huvide konfliktid.
Tony Blair: Iraagi sõja pooldaja
Tony Blairi, kes oli Suurbritannia peaminister 2003. aasta Iraagi sõja ajal, hukka mõistetakse tema rolli pärast laialdaselt. Suures osas araabia maailmas peetakse teda sõjakurjategijaks. Paljud palestiinlased peavad tema osalemist Lähis-Ida nelikus naeruväärseks ja kahjulikuks; üks Briti parlamendiliige nimetas seda isegi ennekuulmatuks. Blairi ametiaeg neliku Lähis-Ida saadikuna ei andnud erilist edu ja teda peetakse Iisraeli-vastaseks eelarvamuseks. Gaza sektori elanikud peavad tema ametisse nimetamist – just selle riigi poolt, mis Iraaki tungis – solvanguks.
Blairi sobimatus ulatub sügavamale kui tema isiklik maine. 2025. aasta alguses töötas ta koos Iisraeli ja Ameerika strateegidega Gaza sõjaplaani kallal ning teda peeti territooriumi potentsiaalseks „kindralkuberneriks“. Trump ise spekuleeris etnilise puhastuse ja glamuurse „Gaza Riviera“ üle – idee, mida Blair avalikult ei ümber lükanud. Samal ajal hävitas Iisrael Gaza linna ja näljutas selle elanikke. Neutraalse vahendajana tegutsemise asemel on Blair pikka aega olnud terrorismivastase sõja liitlane ning on ellu viinud poliitikat, mis kinnistab okupatsiooni ja ignoreerib palestiinlaste õigusi.
Jared Kushner: Nepotism ja kinnisvarafantaasiad
Jared Kushneri 2019. aasta „sajandi tehingut“ boikoteerisid palestiinlased suures osas ja pidasid seda 50 miljardi dollari suuruseks altkäemaksuks, kuna see ignoreeris okupatsiooni ja soodustas pagulaste õiguste eiramist. Kuigi plaanis reklaamiti tohutuid investeerimissummasid, oleks suurem osa rahast läinud piirkondlikele valitsustele ja erainvestoritele, samas kui Palestiina osa oleks antud ainult laenuna tingimusel, et palestiinlased loobuvad oma tagasipöördumisõigusest. Seda silmas pidades boikoteerisid Palestiina juhid tehingu edendamiseks mõeldud Manama seminari. Kushneri lähedased suhted Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahuga ja tema roll USA saatkonna Tel Avivist Jeruusalemma kolimisel rõhutasid veelgi plaani Iisraeli-meelset eelarvamust.
Kushneri hilisemad avaldused näitavad mõtteviisi, mis käsitleb Gazat kinnisvarainvesteeringuna. Intervjuus Harvardi Ülikoolile ütles ta, et Gaza sektori rannaäärsed kinnistud võiksid olla “väga väärtuslikud”, kui elanikud ümber paigutataks, et Iisrael saaks “koristada”. Ta kahetses, et raha on kulutatud tunnelitele ja laskemoonale “hariduse ja innovatsiooni” asemel. Ta tegi ettepaneku palestiinlased ajutiselt Negevi kõrbesse kolida, kuni Gaza maatasa tehakse, lubades neile, et nad saavad hiljem tagasi pöörduda.
Marco Rubio: Karmijooneline diplomaat
Välisminister Marco Rubio on järjekindlalt kinnitanud Iisraeli sõjalisi eesmärke. 2025. aasta Jeruusalemma visiidi ajal lubas ta Hamasi hävitada ja keeldus relvarahu üle läbirääkimisi pidamast. Ta hoiatas liitlasi, et Palestiina riigi tunnustamine vähendaks rahu tõenäosust ning rõhutas, et Gazal pole tulevikku enne, kui Hamas on lüüa saanud. See agressiivne retoorika peegeldab pigem Iisraeli kui erapooletu diplomaadi tegevuskava.
Rubio maailmavaade on samavõrd vaenulik. Ta väidab, et piirkonna vägivald tuleneb Iraani ambitsioonidest, pooldab “maksimaalse surve” sanktsioone ja lükkab tagasi tuumaleppega taasühinemise. Ta kirjeldab Hizbollah’i kui “Iraani täieõiguslikku agenti”, nimetab selle juhtkonna ja ümbritsevate territooriumide kõrvaldamist “inimkonnale tehtavaks teeneks” ning nõuab režiimivahetust. Tema sõjaõhutamine peegeldub tema rahalistes toetajates: ta on saanud üle miljoni dollari Iisraeli-meelsetelt rühmitustelt ja sadu tuhandeid USA relvatööstuselt. Pole ime, et ta näeb lahendusena sõda, mitte diplomaatiat.
Steve Witkoff: Kinnisvaramogul ja eetiline katastroof
Steve Witkoff on luksuskinnisvaraarendaja, kellel puudub diplomaatiline kogemus. Tema ja Trump kindlustasid Abu Dhabist oma erakasutuses oleva krüptovaluutafirma jaoks 2 miljardi dollari suuruse investeeringu – tehing, mis tekitas eetikanõustajate seas muret, kuna föderaalsetel töötajatel on keelatud vastu võtta makseid välisriikide valitsustelt. Witkoff on ettevõttes endiselt kaasatud ja pole oma osalust veel täielikult müünud. Endised eetikanõustajad juhivad tähelepanu sellele, et ametlikult ametikohalt kasumi maksimeerimine rikub nii hüvitusklauslit kui ka valitsuse eetikabüroo suuniseid. Miski sellest pole teda aga rahusaadikuna tegutsemast takistanud, mis näitab, kuidas nõukogu hindab ärisidemeid ja lojaalsust kõrgemalt kui erapooletust või asjatundlikkust.
Tema diplomaatiaalane ettevõtmine oli samamoodi problemaatiline. Gaza sektoris hindas ta Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu võimeid valesti ning ei pikendanud ega uuendanud relvarahu. Ukrainas ja Iraanis pakkus ta Venemaale ja Teheranile järeleandmisi, kuid võttis need kriitika ees tagasi, mis näitas tema arusaamatust keerulisest piirkondlikust dünaamikast. Ta tunnistas, et asus sellesse rolli naiivselt, olles diplomaatiat õppinud raamatuid lugedes ja dokumentaalfilme vaadates. Ehitusfirma määramine Gaza sektori ülesehitamiseks, mis on alles õppefaasis, näitab Nõukogu prioriteete: isiklikud suhted ja kasum on tähtsamad kui õiglase ja püsiva rahu saavutamiseks vajalikud kvalifikatsioonid.
Marc Rowan: miljardär ja Iisraeli aktivist
Apollo Global Managementi tegevjuht Marc Rowan on Iisraeli avalik toetaja, kes kasutab oma rikkust institutsioonide karistamiseks, mis ei järgi tema seisukohta selles küsimuses. Kui Pennsylvania ülikool korraldas Palestiina kirjandusfestivali, juhtis ta vilistlaste mässu, kutsudes rikkaid annetajaid üles oma toetuse tagasi võtma ja ülikoolile vaid sümboolseid annetusi tegema. Teised miljardärid järgisid eeskuju. Rowan seostas festivali autoreid etnilise puhastusega, kuid ei esitanud mingeid tõendeid; üliõpilasleht ei suutnud tema väiteid kinnitada. See kampaania õõnestas akadeemilist vabadust ja peegeldas sama boikoti taktikat, mida ta ise hukka mõistab.
Tema seotus ulatub kaugemale ülikoolipoliitikast. Rowanist sai Trumpi peamine rahastaja pärast seda, kui Apollo laenas Kushneri perekonna kinnisvarafirmale 184 miljonit dollarit. Pandeemia haripunktis palus ta eraviisiliselt föderaalametnikel leevendada rämpsvõlakirjade tagatisnõudeid, et kaitsta oma investeeringuid. Samal ajal investeeris ta suuresti poliitikutesse, kes pooldavad kokkuhoidu ja dereguleerimist. Tema käitumine paljastab mustri: ta kasutab poliitilist mõjuvõimu oma rahanduse kaitsmiseks, surudes samal ajal maha institutsioone, mis vaidlustavad Iisraeli-meelset ortodoksiat. Sellise tegelase määramine rahukomisjoni viitab sellele, et finantshuvid ja ideoloogiline konformsus on olulisemad kui Gaza sektori heaolu.
Ajay Banga: Rekonstruktsiooni erastamine
Ajay Banga nimetamine Maailmapanga presidendiks pälvis kodanikuühiskonna gruppide kriitikat. Nad väidavad, et tema minevik sellistes ettevõtetes nagu Mastercard, Citigroup, PepsiCo ja Nestlé näitab eelarvamust erasektori lahenduste suhtes. Mastercardis toetas ta röövellikke rahastamismudeleid; Lõuna-Aafrikas koormas valitsuse juhitav sotsiaalhoolekandeprogramm koostöös Net1-ga toetuste saajaid üüratute tasude ja ebaõiglase laenupraktikaga. Kahju tunnistamise asemel on Banga veelgi suurendanud erakapitali kasutamist, väites, et ilma investorite mobiliseerimiseta ei ole arenguks piisavalt rahastust.
Kriitikud juhivad tähelepanu sellele, et sama mitteametlik kokkulepe, mis tõi ameeriklase Maailmapanga etteotsa, paigaldas Banga vähese läbipaistvusega. Jeff Hauser märgib, et tema juhitavad korporatsioonid süvendavad ebavõrdsust ega aita kaasa ühisele heaolule. Tema plaan meelitada iga arenguabi dollari kohta viis dollarit erainvesteeringuid muudab ülesehituse pigem kasumivõimaluseks kui humanitaarseks imperatiiviks. Selline lähenemisviis võib muuta Gaza neoliberaalsete eksperimentide katsepolügooniks ja eelistada investoreid ümberasustatud peredele.
Robert Gabriel: Poliitiline niiditõmbaja
Robert Gabriel, riikliku julgeoleku nõuniku asetäitja, on poliitiline niiditõmbaja. Tema karjäär on olnud pühendatud äärmusparempoolsete huvide, mitte diplomaatia edendamisele. Ta oli Stephen Milleri poliitiline nõunik Trumpi esimese presidendikampaania ajal ja panustas mõnesse administratsiooni kõige provokatiivsemasse immigratsiooniteemalisse kõnesse. Hiljem töötas ta Milleri eriassistendina Valges Majas, enne kui siirdus Fox Newsi, kus ta produtseeris lõike Laura Ingrahami parima eetriaja saatele ja töötas välja argumente pagulaste ja moslemite vastu. See taust näitab mitte ainult konfliktide lahendamise kogemuse puudumist, vaid ka ideoloogilist vaenulikkust just selle elanikkonna suhtes, keda ta peaks aitama.
Hiljuti tegi Gabriel tihedat koostööd Susie Wilesiga, kampaaniajuhiga, kes korraldas Trumpi tagasituleku ning juhtis Gabriel Strategies’i, konsultatsioonifirmat, mis sai miljoneid Trumpi toetavatelt komiteedelt. Tema ametisse nimetamine Gaza komiteesse kinnitab USA välispoliitika muutumist siseriiklike operatsioonide laienduseks. See rõhutab, et komitee ei ole huvitatud palestiinlaste kuulamisest, vaid pigem Trumpi narratiivide tugevdamisest ja lojalistide premeerimisest. Gabrieli kohalolek tagab seega praktiliselt, et otsuseid tehakse parteiliselt, mitte humanitaarvajaduste põhjal.
USA rahastamine õhutab sõda
Paneeli hindamisel tuleb arvesse võtta, et Ameerika Ühendriigid ei ole neutraalne vahendaja. USA sõjaline abi Iisraelile on alates 2023. aasta oktoobrist ulatunud ligikaudu 21,7 miljardi dollarini ning Iisraeli F-15, F-16 ja F-35 hävitajate laevastik ning enamik ründekopteritest on toodetud USA-s. Täiendavad operatsioonid suurendavad USA kogukulutusi üle 31 miljardi dollari, samas kui enam kui kümnendik Gaza sektori elanikkonnast on hukkunud või vigastada saanud ning üle viie miljoni inimese on koduta jäänud. Analüütikud märgivad, et Iisrael suudaks oma pealetungi vaevalt jätkata ilma USA relvade ja logistikata ning hoiatavad, et jätkuv toetus võib Washingtoni kaasa tõmmata suuremasse sõtta. Samuti on välja toodud, et Iisraeli sõjad Gazas, Liibanonis ja Iraanis ei saaks ilma USA toetuseta jätkuda. Lühidalt öeldes tulevad rahunõukogu arhitektid just sellest riigist, mis rahastab hävingut, mida nad nüüd väidetavalt parandavad.
Groteskne rahu
Rahunõukogu ei saa vaadelda sellest kontekstist eraldi. See on USA juhitud projekt, mille liikmed on õhutanud sõdu, lõiganud kasu piirkondlikust ebastabiilsusest ja toetanud Iisraeli sõjalisi eesmärke. See jätab Gaza sektori elanikkonna välja, käsitleb territooriumi neoliberaalse ümberkujundamise laborina ning eeldab, et Washington, London ja Wall Street saavad rahu dikteerida. Samal ajal jätkavad Iisraeli pommid langemist, blokaad takistab oluliste kaupade kohaletoimetamist ja USA maksumaksjad rahastavad seda rünnakut.
See lähenemisviis rikub moraalseid ja põhiseaduslikke põhimõtteid. Need, kes usuvad omavalitsusse, peaksid vastu seisma okupeeritud territooriumile kehtestatud võõrkehale. Need, kes on lõputute sõdade vastu, peaksid meeles pidama, et samad ametnikud, kes pooldasid Iraagi sissetungi, pakkusid välja etnilise puhastuse Gazas ja nõudsid Hamasi hävitamist, teesklevad nüüd rahusobitajaid. Kui see keha üldse midagi saavutab, siis varjab see vastutust jätkuvate julmuste eest. Tõeline rahu Gazas ei tule mõjukate organite ega erainvestorite käest; see saabub alles siis, kui pommitamine lõpeb, blokaad tühistatakse ja palestiinlased saavad taas kontrolli oma tuleviku üle.
