Avaleht Esileht Sydneyst saab “lastelasteta linn”: tootlikkuse komisjon

Sydneyst saab “lastelasteta linn”: tootlikkuse komisjon

Suure tihedusega elamuid nähakse väljakujunenud äärelinnas 2. augustil 2006 Austraalias Sydneys.
30–40aastaste väljaränne on jõudnud murettekitavale tasemele ning paljud on sunnitud kolima taskukohasematesse piirkondadesse.
Sydney riskib muutuda “lastelasteta linnaks”, kuna hüppeliselt kasvavad eluasemekulud sunnivad 30–40-aastaseid välja astuma, hoiatab kõrgem valitsusametnik.
Aastatel 2016–2021 kaotas Sydney kaks korda rohkem inimesi vanuses 30–40 aastat kui sai, 35 000 uustulnukaga võrreldes 70 000 lahkumisega, vastavalt uuele Uus-Lõuna-Walesi (NSW) tootlikkuse komisjoni dokumendile (pdf).
Hüppeliselt tõusvad eluasemekulud hindasid kümneid tuhandeid noori peresid Sydneyst välja kodudesse piirkondlikus NSW-s ja mujal.
Tootlikkuse volinik Peter Achterstraat ütles, et ilma tegevuseta võib Sydneyt nimetada “linnaks, kus pole lapselapsi”.
“Paljud noored pered lahkuvad Sydneyst, sest nad ei saa endale kodu osta. Või saavad nad endale lubada ainult ühte äärelinnas, kus on pikk sõit,” ütles ta.
Eelmisel aastal kolis Sheree Myers oma pere Sydney Alam-Põhjarannikult Newcastle’i, mis on kahetunnise autosõidu kaugusel.
“Me elame nüüd Warners Bays Newcastle’is ja oleme parimas finantsolukorras, kus me kunagi olnud oleme. Lahkusime elustiili pärast,” ütles ta.
“Elada nii ärikeskuse kui ka ranna lähedal, piirkonnas, kus saaksime endale lubada kinnisvara ostmist.”
Vahepeal lahkus Renae Smith Sydneyst Prantsusmaale pärast seda, kui oli maksnud linna sise-läänes ülemäärast üüri.
“Maksime Newtownis kolme magamistoaga maja eest 5,000 dollarit kuus. Lisage elukallidus ja me olime hädas,” ütles ta.
“Meil avanes võimalus kolida aastaks Prantsusmaale. Oleme kohalikel turgudel sisseoste tehes säästnud tuhandeid dollareid üüri ja toidu pealt.”
Ta lisas, et iga kolme kuu tagant Sydneysse tagasi lendamine oli odavam kui pealinnas rentimine.
Talentide massilise lahkumise keskel rõhutas hr Achterstraat vajadust suurema eluasemetiheduse järele, et parandada nii taskukohasust kui ka majanduslikku elujõulisust.
Ta ütles, et Sydney siseosa “ülesehitamine” parandaks tootlikkust ja palku, vähendaks süsinikdioksiidi heitkoguseid ning kaitseks maad ja rohealasid.
Dokument näitab, et suured ja tihedad linnad muudavad töötajad ja ettevõtted tootlikumaks, pakkudes õppimisvõimalusi ja muid sotsiaalseid hüvesid, nagu juurdepääs headele koolidele, avatud ruumidele, kaupadele, teenustele ning rohkem aega pere ja sõpradega.
“Uued korterid ja ridaelamud äärelinnas võimaldavad noortel peredel elada oma vanemate ja laste vanavanemate lähedal. Rikkalike hea asukohaga kodude sotsiaalne kasu on suur,” ütles hr Achterstraat.
Ta mainis, et kasu oleks võinud saavutada varem, kui aastatel 2017–2022 ehitataks linna 45 000 tihedat kodu.
“See oleks võinud tähendada, et hinnad ja üürid oleksid viis ja pool protsenti madalamad – 35 dollarit nädalas mediaankorteri eest või 1,800 dollarit aastas üürnike jaoks,” ütles ta.
Samal ajal tegi ta ettepaneku, et on aeg uuesti läbi vaadata bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni lähedal asuvate eluasemete pärandipiirangud ja nende mõju eluasemehindade kõrgele hoidmisele.
Ta juhtis tähelepanu muinsuskaitsealade (HCAd) suurenemisele, mis piirab uusi elamuid, märkides, et üle poole elamumaast peamistes äärelinnades, nagu Põhja-Sydney, Newtown, Edgecliff ja Redfern, kuulub HCA-de alla.
“See vähendab uute eluasemete jaoks kättesaadava maa hulka linna lähedal, rongijaamade lähedal ja töökohtade lähedal,” ütles ta.
“Me saame säilitada Sydney pärandi pärleid, ilma et noored tahtmatult külmuksid.”

Kõrged intressimäärad heidutavad noori potentsiaalseid majaomanikke

Samal ajal on leitud, et kõrged intressimäärad heidutavad potentsiaalseid noori majaomanikke Sydneys.

Sularaha kurss on praegu 4,35 protsenti pärast seda, kui Austraalia reservpank selle detsembris peatas.

Intressimäärad on süvendanud taskukohasuse kriisi Pittwateris, Sydneys, kus mediaanhüpoteek maksab 103 protsenti mediaansissetulekust, nõudes mediaansissetulekuga perelt hoiuse jaoks 28,5 aastaks säästmist.

Elukalliduse analüüs (pdf) kinnitas, et tõusvad intressimäärad ja üürid said tugeva hoobi, ligi viiendik inimestest jättis üüri või hüpoteegi maksmata.
NSW sotsiaalteenuste nõukogu tegevjuht Joanna Quilty mainis, et COVID-19, kõrge inflatsioon ja mitmed katastroofid on märkimisväärselt mõjutanud neid, kes juba võitlevad.
“Inflatsiooni ohjeldamisele suunatud intressimäärade tõus ja üürihindade tõus viimase 12 kuu jooksul on suur osa loost, mis vähendab oluliselt eluaseme taskukohasust ja võimet maksta muude hädavajalike asjade eest,” ütles ta.

Sydney eluaseme taskukohasuse kriis eelnes COVID-19-le

E61 eluasemeüksuse uurimisjuht Nick Garvan ütles aga, et noorte perede Sydneyst väljatõrjumise küsimus oli olemas enne COVID-19, kusjuures linn kaotas viimase 20 aasta jooksul igal aastal umbes 0.5 protsenti oma elanikkonnast.

“Nägime, et COVID-19 ajal lahkus palju inimesi Syndeyst teistesse NSW ümbruse piirkondlikesse piirkondadesse, eriti rannikule, kuid need suundumused on tegelikult kestnud üsna palju kauem, suurema osa viimasest kümnendist,” ütles ta ABC Drive Illawarrale.
Ta ütles, et aastate jooksul kolisid 30ndates eluaastates inimesed peamiselt Sydneyst sellistesse kohtadesse nagu Wollongong ja muud piirkonnad nagu Newcastle ja Gold Coast.
“Sydney piirkonnad, kust inimesed kõige kiiremini lahkuvad, on piirkonnad, kus eluasemehinnad on viimasel ajal kõige rohkem kasvanud,” lisas ta.
“Mis tegelikult viitab sellele, et eluaseme taskukohasus on nende mustrite ajendiks.”

Ta ütles, et 30–40-aastastel on tavaline kaaluda kolimist, kuna see oli vanus, mil inimesed tavaliselt peresid lõid, nõudes oma lastele suuremaid kodusid.

“Need on inimesed, kes kolivad kõige tõenäolisemalt linnast välja, kui eluaseme taskukohasus takistab neil suurust suurendada.”

Exit mobile version