Avaleht Esileht Süvariik läheb Trumpi ja Muski finantsvarade järele… Kes on järgmine?

Süvariik läheb Trumpi ja Muski finantsvarade järele… Kes on järgmine?

Autor James Gorrie kaudu The Epoch Times,

Kas Ameerika, nagu me seda teame, on läbi? Kas me oleme keset – või ehk lõppu – üleminekul rahvusvabariigilt üheparteilisele režiimile, mis valitseb seaduse asemel fiati alusel?

Kui vaatame, mis juhtub kahe kõrgetasemelise juhtumiga, on vastus vähem kui lohutav. On muutumas raskeks väita, et USA kohtusüsteem ei ole muutunud Demokraatliku Partei poliitiliseks käeks.

Vasakpoolsed vaevlevad poliitilistes seadustes

Rahvad põhinevad kas õigusriigil või võimsate dikteeritud reeglitel. Esimene on mõeldud viimase võimaluse piiramiseks või parem öeldes kõrvaldamiseks. Kuid nagu oleme olnud tunnistajaks endise presidendi Donald Trumpi ja viimasel ajal ka Elon Muski järeleandmatule poliitilisele tagakiusamisele, toimivad seadused ainult siis, kui neid õiglaselt rakendatakse ja jõustatakse.

Kumbki neist asjadest ei juhtu president Trumpi ega hr Muskiga. President Trumpi tunnistas pettuses süüdi vasakpoolne kohtunik, kes otsustas selle üle, kaalumata või vaatamata mägedele vastupidistele tõenditele. New Yorgi peaprokurör Letitia James süüdistas president Trumpi oma kinnisvara ülehindamises laenude saamiseks.

Juhuslikult kandideeris pr James 2018. aastal peaprokuröri ametikohale kampaanialubadusega minna Trumpi järele, näidates selget poliitilist animust president Trumpi suhtes. Veelgi enam, New Yorgi esindaja Elise Stefanik on süüdistanud kohtunik Arthur Engoroni “poliitiliste annetuste reeglite rikkumises demokraatidele rahalise toetusega alles 2018. aastal ja ignoreeris otsust juhtumi asjakohase aegumistähtaja kohta”, vahendab NBC News. Pr James esitas president Trumpile süüdistuse tsiviilprotsessil, mis oli kavandatud; kriminaalasjad nõuavad vandekohtumenetlust ja tõendamist väljaspool mõistlikku kahtlust.

Millegipärast “pettis” president Trump Deutsche Banki, laenates talle sadu miljoneid dollareid kinnisvarale, mille väärtuse pank oma analüüsiga määras. Rääkige nihkes äritehingutest. Siis, mõne aja pärast, oli endisel presidendil jultumust müüa kinnisvara üle 130 miljoni dollari suuruse kasumiga ja seejärel maksta laen tagasi koos intressidega.

Hoolimata kõigist neist õigustavatest tõenditest, mis ei näidanud pettust ega rahakaotust ega muid määratavaid kahjutasusid, keeldus kohtunik lubamast president Trumpil enda kaitseks oma lõpuargumenti esitada ja tunnistas ta süüdi pettuses, trahvis teda 354 miljoni dollariga pluss intressid ja sundis teda ilma jääma kasumist, mille ta teenis tehingust Deutsche Bankiga. Samuti kästi president Trumpil maksta intressina 111 000 dollarit päevas. Rahaline karistus on ülemäärane vastavalt kaheksandale muudatusettepanekule, mis keelab “ülemäärased trahvid”, mis on nii, sest see ei kajasta nulli suuruse “kahju” väärtust ega tema teenitud kasumit.

Veelgi enam, president Trumpil keelatakse New Yorgis kolmeks aastaks äri ajada või laenu saada ning ka kahel tema lapsel keelatakse kaheks aastaks trump organizationis juhtiv roll. Seda kõike selleks, et maksta tagasi laene kinnisvarale, mida pank tegi vabatahtlikult, vastavalt oma väärtushinnangutele ja millest ta kasu sai.

Kohus tühistab Muski palgapäeva

Vahepeal tühistas Delaware’i kohtunik Elon Muski 56 miljardi dollari suuruse Tesla väljamakse. Kohtunik otsustas meelevaldselt, et Tesla juhatuse antud rekordiline hüvitis oli “hoomamatu summa” ja aktsionäride suhtes “ebaõiglane”. Väljamakse oli 10-aastase palgaplaani tulemus, mille juhatus hr Muskiga juba 2018. aastal kokku leppis.

Hr Musk ei ole mitte ainult ettevõtja, vaid ta on ka Ameerika ja meie põhiseadusliku sõnavabaduse fänn. Ta äratas vasakpoolsete viha pärast Twitteri omandamist (ümbernimetatud X) ja muutis selle sõnavabaduse bastioniks konservatiividele, keda Twitter ja teised sotsiaalmeediaväljaanded varem tsenseerisid. Lühidalt öeldes murdis hr Musk üksinda lämmatava kõne- ja mõttekontrolli monopoli, mida vasakpoolsed olid väidetavalt enne omandamist föderaalvalitsusega tihedas koostöös teinud.

Kohtuniku ebaseadusliku otsuse põhjendus oli see, et juhatus oli mingil moel hr Muskile “võlgu”. Kathaleen McCormick Delaware’i kantseleikohtust spekuleeris, kas väljamakseplaan oli vajalik, et hoida hr Muski Teslaga seotud ja saavutada elektrisõidukite valmistaja ärieesmärgid. Selle loogika järgi on kogu elektrisõidukite turg hr Muskile “võlgu”, kuna ta on tööstuse suurim mõjutaja. Miski ei viita sellele, et kohtunikul oleks koht Tesla juhatuses või et tal oleks kogemusi Tesla ärimudeli või investeerimisstrateegiate alal.

Siiani on hr Muski vastus olnud hakata oma ettevõtteid Delaware’ist välja viima ärisõbralikesse Texase ja Nevada osariikidesse.

Maailma suurim banaanivabariik

Nii ebaõiglased ja Ameerika-vastased kui need kaks süüdistust kahtlemata on, osutavad nad meie riigi valitsuse fundamentaalsemale arengule, milleks on nende müüride vaieldamatu rikkumine, mis moodustavad võimude lahususe täidesaatva, kohtu- ja seadusandliku võimu vahel, millele meie vabariik rajati.

Muidugi pole need ainsad näited vasakpoolsete põhiseadusevastasest käitumisest. Bideni administratsioon hoiab endiselt Ameerika kodanikke 6. jaanuari 2021. aasta sündmuste eest kautsjonita vangis ning on väidetavalt vahistanud ajakirjaniku, kes viibis kohal, teatas juhtumist ja esitas tõendeid, mis on vastuolus justiitsministeeriumi versiooniga.

Kahjuks on kõrilõikamise reegel muutumas üha tavalisemaks, mitte vähem. Nii on ka selle tähistamine peavoolumeedias. Poliitiliste vaenlaste tagakiusamine seaduste ja ebaseadusliku vara arestimise kaudu on kommunistlike režiimide, diktaatorite, banaanivabariikide ja ilmselt ka Ameerika Ühendriikide värk.

Kujutage ette, et kui õigussüsteemi saab kasutada miljardärist endise presidendi ning planeedi kõige uuenduslikuma ja jõukama mehe järel käimiseks ilma nõuetekohase kohtumenetluseta, tuleb pähe küsimus: “Kes on järgmine?”

Exit mobile version