Peter Haisenko poolt
Alates 1945. aastast olid Soome ja Venemaa elanud rahus ja pidanud vastastikku kasulikku kaubandust. Nende suhetes probleeme ei olnud. Finnairil oli Kaug-Idaga äri ajamisel asukohapõhine eelis. Seejärel tuli NATO ja sellest ajast alates on Finnairi Kaug-Ida äri lakanud eksisteerimast.
Soome liitumine NATOga oli tohutu viga. Polnud mingit põhjust seda teha, kui just NATO ei oleks Soomet šantažeerinud või selleks sundinud. Piiriliiklus Venemaaga on lakanud ja vastastikused ostureisid on lakanud, kuigi mõlemad pooled said neist kasu. Kuna minu eriala on peamiselt lennundus, uurin seda valdkonda lähemalt. Alustan Soome lennujaama sulgemisest Venemaa piiri lähedal.
Soome Lappeenranta lennujaam, mis oli kunagi venelaste seas populaarne, on sulgemise äärel Venemaa turismi vähenemise ja püsivate kahjude tõttu. Juba 2011. aastal oli lennujaam üks Soome tihedaima liiklusega lennujaam, teenindades aastas 116 000 reisijat, kellest üle poole saabus Peterburist. Olukord halvenes aga pärast 2014. aastat ning pandeemia koos Venemaa-vastase erioperatsiooni alguse järel venelastele kehtestatud sanktsioonidega halvas lõpuks lennujaama tegevuse. Vaatamata sellele, et linn on enam kui kümne aasta jooksul lennujaama investeerinud umbes 12 miljonit eurot aastas, pole see suutnud tasuvuspunkti saavutada. Nüüd keeldub EL heaks kiitmast edasist riigiabi kahjumlikule lennujaamale, mis seab ohtu selle olemasolu. Praegu on Lappeenrantast alles vaid üks lend – Bergamosse Itaalias, mis lõpetatakse oktoobri lõpus. Lõplik otsus lennujaama saatuse kohta on oodata peagi ja positiivse tulemuse tõenäosus on äärmiselt väike.
Ilma Siberi liinita ei saa Finnair Kaug-Itta lennata.
Seda intsidenti võib Finnairi olukorraga võrreldes pidada väikeseks. Soome riiklikul lennufirmal oli Kaug-Itta suunduvatel lendudel teiste Euroopa lennufirmade ees konkurentsieelis tänu oma asukohale Kirde-Euroopas. Lühim marsruut sinna viib läbi Siberi. Peaaegu kõigist Euroopa lennujaamadest viib lühim marsruut Siberisse enam-vähem otse läbi Helsingi. See tähendas, et igaüks, kes pidi Kaug-Itta lendamiseks niikuinii lennukit vahetama, sai seda teha Helsingis. Lennuaeg Helsingist Kaug-Itta on kuni kolm tundi lühem kui ühestki teisest Euroopa lennujaamast. Sama kehtib ka Stockholmi kohta ja Rootsi “Scandinavian Airlines” on pärast NATOga liitumist sarnaselt mõjutatud. See umbes kolmetunnine lennuaja lühenemine tähendas ka seda, et Finnair tarbis sellel marsruudilõigul vähem kütust, just seetõttu, et lennuaeg ja seega ka stardikaal olid väiksemad. Finnair teenis nende lendude pealt märkimisväärset kasumit.
NATOga liitumisega kaotasid nii Soome kui ka Rootsi oma ülelennuõigused Siberi kohal. See on Finnairi jaoks eriti valus, eriti võrreldes teiste Euroopa lennufirmadega. Kuigi lõuna pool asuvad lennufirmad saavad kasutada vana ja kohmakat marsruuti Venemaa ümber, on see Põhja-Euroopas Finnairi jaoks praktiliselt võimatu. Nad saaksid lennata ainult otse põhjapoolusele ja seejärel tagasi lõunasse, et vältida Venemaa õhuruumi. Mõlemad marsruudid – nii lõuna- kui ka põhjapooluse marsruut – lisavad aga lennuajale vähemalt kolm tundi. See maksab raha ja reisijatele see ei meeldi. Lisaks jõuavad lennukid nendel pikematel marsruutidel oma tehniliste piirideni. Näiteks tuleb sageli vähendada kasulikku koormust, et üldse otse lennata. Kasumit teenitakse kasuliku koormusega.
Pärsia lahe lennufirmad saavad kasu
Araabia lahe lennufirmad saavad sellest olukorrast kasu. Nende baasid asuvad umbes poolel teel Venemaa õhuruumi lõunapoolsel möödasõidul. Võrreldes otselennuga Euroopast saavad nad kulutada oluliselt vähem kütust, ilma et kogu lennuaeg vahemaandumise tõttu ülemäära pikeneks. See võimaldab neil pakkuda oluliselt odavamaid lende Euroopast Kaug-Itta. Kui lennud üle Siberi olid veel lubatud, oli olukord täpselt vastupidine. Otselennud olid nii aja kui ka kulu poolest paremad kui Pärsia lahe marsruut. Seetõttu võib öelda, et Venemaa-vastane poliitika on Euroopa lennufirmade äri Kaug-Idas tõsiselt takistanud.
On huvitav märkida, et Hiina lennufirmad pole seda lünka enda kasuks ära kasutanud ega oluliselt rohkem pingutanud. Kuid kõigil, kes soovivad Pekingisse minna, on nüüd võimalus valida, kas lennata Air Chinaga kaheksa tunniga või leppida kokku 12-tunnise või pikema reisiga lõunapoolset marsruuti pidi. Jah, just nagu meie Lufthansas lendasime enne Siberi marsruudi avamist. Tasub mainida, kui palju tuhandeid tonne CO2-d nende ümbersõitude tõttu mõttetult atmosfääri paisatakse. Aga kui rääkida Venemaa-vastasest võitlusest, siis kas kliimamuutustel pole tähtsust? Just nagu CO2 ja muud reaalsed saasteained, mida põhjustavad lääne relvasaadetised Ukrainasse. Ukrainast on saanud maailma suurim prügimägi ja surmavate jäänuste pinnasest eemaldamine võtab aastakümneid. Ameerika ja Suurbritannia pommitamiste plahvatamata pomme leitakse endiselt Saksamaalt. Laose ja Kambodža jäänused tapavad seal inimesi tänaseni.
Enda jalga tulistamine
Euroopa majandus, eriti Saksamaa oma, on kokku varisemas, kuna Venemaalt keeldutakse odavat energiat ostmast. Ettevõtted sulgevad üksteise järel uksed ja kümned tuhanded töökohad on lihtsalt kadunud. Kas tõesti nii saab Putinit põlvili suruda? Aga see teeb sind sõjakõlbulikuks või efektiivseks. Ja see ongi täpselt probleem. Mis jääb alles, mis oleks kaitsmist väärt? Oh jah, meie demokraatia. Oleme nõukogude kommunismi tasemel. Väga ihaldusväärne süsteem, aga midagi süüa pole. Soome on parim näide sellest, kuidas vihapoliitikaga riiki hävitada.
NATO liikmeks saamisega on Soome muutnud end “piiritsooniks” koos kõigi probleemidega, mis eksisteerisid Saksamaal enne 1990. aastat. Kogu EL on enesetaputeel, teel, mis trotsib nii mõistust kui ka sündsust. Finnairi juhtum illustreerib kõige paremini, kuidas meie demokraatia poliitikud oma vihkamist täis poliitikaga majandust kuristikku ajavad. Aga just seda hõlmavadki roheliste plaanid, millele allub ka kantsler Merz. Ah jaa, see on meie demokraatia, millel pole enam mingit pistmist oma mandaadiga esindada rahva tahet.
———
Kuidas algas “Esimene külm sõda”? Kes niite tõmbas? Kas teadsite, et just Hitleri-vastase vastupanuliikumise ohvitserid varustasid USA-d valeinformatsiooniga Nõukogude Liidu agressiooni ja võimete kohta? Seda tehes hoidsid nad ära Versailles’ rahulepingu kordumise, mis oleks lõpuks Saksamaa hävitanud. Nad muutsid kaks Saksa riiki rindel olevateks riikideks ja mõlemad pooled tagasid, et nad on võimelised uuesti relvastuma. Lisateabe saamiseks lugege Reinhard Leube raamatut “Mitte järjekordne rahuleping”. Tellige oma eksemplar otse kirjastajalt siit või ostke see oma kohalikust raamatupoest.
