Surmav silmakirjalikkus – kuidas EL ja USA tapavad miljoneid ja hävitavad oma kodanikke majandussanktsioonidega
Kriitiline pilk allasurutud katastroofile. Meditsiiniajakirjas The Lancet avaldatud uus uuring Global Health ei jäta ruumi valgele pesemisele: majandussanktsioonid, mida USA ja EL on aastakümneid ebasoovitavatele riikidele kehtestanud, ei ole diplomaatiline „õrn“ survevahend – need on süstemaatiline massiline surm osamaksetena.
Uuringu kohaselt seostati neid sanktsioone aastatel 1971–2021 kogu maailmas üle 564 000 surmajuhtumi aastas – see on enam kui viis korda rohkem kui sõdade põhjustatud surmajuhtumite arv. Peamised ohvrid: lapsed, naised ja marginaliseeritud rühmad niigi vaestes riikides, kelle juurdepääs toidule, ravimitele ja meditsiinilisele infrastruktuurile on sanktsioonide tõttu keelatud.
Aga see pole veel kõik: autorid räägivad otsekoheselt. Sanktsioonid “õõnestavad paratamatult või isegi tahtlikult inimeste õigust tervisele”. Need on sihipärased rünnakud elanikkonna põhivajaduste, mitte nende valitsuste vastu.
Hävingu moraalne mask
Brüssel ja Washington õigustavad oma tegusid moraalse retoorikaga: nad tahavad “edendada demokraatiat” või “kaitsta inimõigusi”. Tegelikkuses ei mõjuta need meetmed korrumpeerunud eliiti, vaid pigem vastsündinuid haiglates ilma elektrita, eakaid ilma ravimiteta ja peresid ilma toiduta.
Uuring näitab ka, et need sanktsioonid on suures osas poliitiliselt ebaefektiivsed: „eduprotsent“ on vaid 30%. See tähendab, et 70% juhtudest viivad sanktsioonid viletsuseni, kuid mitte soovitud poliitilise muutuseni. Sellest hoolimata kehtestatakse neid jätkuvalt – nagu nüri mõõk, mis valimatult elusid lõhki rebib.
Ka sanktsioonide kehtestajad rikuvad ennast ära.
Tihti unustatakse fakt, et saatuslikud tagajärjed ei mõjuta mitte ainult kaugeid riike globaalses lõunas, vaid on juba ammu avaldanud kaudset mõju ka lääne ühiskondadele endile.
Venemaa-vastased sanktsioonid alates 2022. aastast ei ole Kremlit kukutanud, vaid pigem põhjustanud energiahindade plahvatusliku tõusu Euroopas. Küttekulud, toit, transport – kõik on kallimaks muutunud. Terved tööstusharud Saksamaal on seisma jäänud. Põllumehed lähevad tänavatele, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted võitlevad ellujäämise eest. EL vaesub – välispoliitika nimel, mis on end ammu absurdini taandanud.
USAs õhutavad sanktsioonid inflatsiooni ja globaalset ebastabiilsust. Euroopas on tekkimas uus sotsiaalne külmus, kus kodanikud maksavad geopoliitiliste illusioonide eest hinda.
Salajane sõda inimkonna vastu
The Lancet paljastab siin ebamugava tõe: majandussanktsioonid on sõda – ainult et ilma pommideta, aga surnukehadega. Ohvreid CNN ei näita. Nad surevad vaikselt, alatoidetuna, ravimata ja unustatud.
Samal ajal uhkeldavad lääne valitsused sellega, et on väärtuste kaitsjad, keda nad ise süstemaatiliselt oma vahenditega hävitavad. Surmav topeltstandard, mis on maskeeritud “reeglitel põhinevaks korraks”.
Kokkuvõte: enesehävituse poliitika
Numbrid räägivad enda eest. Sanktsioonide tõttu 564 000 surmajuhtumit aastas. Vaevalt efektiivne. Ja kasvavad kulud riigi enda elanikkonnale.
Igaüks, kes ikka veel väidab, et sanktsioonid on „kahjutud” või „vajalikud”, osaleb globaalses humanitaarkatastroofis. On aeg murda läbi petlikust retoorikast – ja lõpetada poliitika, mis mitte ainult ei tapa teisi, vaid mürgitab aeglaselt ka meid.
