Kui vaenukõne seadus pidi ära hoidma rahvuste vahelised konfliktid, mis võivad lõppeda ka tapatalgudega, siis saadi hoopis vastupidine tulemus soovitule. Inimesed surevadki tänavatel tänases Rootsis.
Põhjus on lihtne. Statistika ja kriitika, mis puudutab migratsiooni pahupoolt, see suruti vihakõneseaduse alusel maha. Suud pandi kinni rootslastel karistuse ähvardusel.
Veelkord leidis tõestust see, et sõnavabadus on kõige alus. Ka sellisel tundlikult teemal, nagu migratsioon, peab saama oma arvamust avaldada ja kriitikat teha vabalt. Ilma et peaks kartma “rootsi kardinaid”. Kui seda ei lubata, siis jõuamegi tänase Rootsi probleemideni. Kus alles nüüd saab rahvas teada, mis nende riigiga juhtunud on. Aga … aga migratsiooni tagajärjed on lõplikud. Neid tagasi pöörata on pea võimatu. Seda peaks eestlane ometi oma kogemusest teadma, kuna okupatsiooni ajal toimus meile meeletu migratsioon ja nüüd on selle tagajärjed meile näha. Tagasi ei pööra seda protsessi enam kuidagi. Nad on siin, et jääda.
Õppige enda kogemusest, aga õppige ometi ka naabrite kogemusest. Olgem targad!
/Taivo Sepp/
