Vanemprokurör Tamme poolt öeldu oli mu jaoks sel korral juba niivõrd jahmatav ja üle igasuguse mõistuse piiride, et võtsin ka ise sule kätte ja kirjutan esseed. Ning sealjuures ilmus just ka Facebookis mu ette Carri Ginteri tekst, mis ütleb ja järeldab täpselt seda sama, mida just ise hetkel kirja panin:
See on sellepärast, et lihtsam on tegeleda keskmise inimese ahistamisega erinevate kaamerate ja trahvidega. Tõsine pätt on vastik ja ülbe ning temaga tegelemine ei ole nii hügieeniline. Ühiskonnana me peame loomulikult nõudma, et süsteemi fookus oleks saripättidel ja rasketel juhtumitel, mitte pereemadel ja pereisadel, kes mingite reeglite vastu jooksvalt eksivad ja keda on riigieelarve huvides lihtsam trahvida.Lugu ilmestab kahjuks Tartus toimunud kuritegu ja sellele järgnenud liiklusõnnetus. Erinevalt vanemprokuröri selgitustest, ei keela meie kriminaalõigust reaalse vanglakaristuse mõistmist ka esimese pussitamise korral. Samuti näeb seadus ette võimalusi sõiduki äravõtmiseks väga mitmel erineval alusel. Selle asemel kuuleme uhkeid väljaütlemisi, et iga elu loeb ja just seetõttu vajame vahemaadel põhinevaid kiirusemõõtmisesüsteeme ning politseisõidukitele lisatavaid automaatseid trahvimasinaid. Ja siis kuulemegi lauseid, et kuna iga elu loeb liikluses, on iga elu päästmiseks vaja just rohkem trahvikaameraid. Seda sõltumata faktist, et tegelikult piisanuks inimese reaalsest vanglakaristusest ning trahvikaamera ega avaliku ruumi kaamera poleks siin elusid ega raskeid vigastusi ära hoidnud.
Ja veelkord – kui inimene teist inimest pussitab – ei ole tegemist kohaga, kus saab öelda, et “Aastas pannakse toime üle 3000 perevägivalla kuriteo”. Pussitaja koht, kasvõi lühiajaliselt, on puuris.
-Carri Ginter, Facebook
Jagan ette ka Kreetel Tamme aastal 2023 ( https://www.err.ee/…/kretel-tamm-rikkad-tollas-vaesed… )mu enda üliõpilaskorporatsiooni vastu algatatud tellimus- või ulmeprotsessi kohta jagatud kommenteeride esitlust mu esseest. Ehk lugetagu ja siis võrreldagu 2023 ja 2025 öeldut:
“Antud protsessist kirjutas Kreetel Tamm järgmist, mis väärib käesoleva uue juhtumi taustal pikemalt eraldi väljatoomist:
“Vanarahva tähelepanekute järgi koheldavat inimesi erinevalt sõltuvalt nende varalisest seisust ja positsioonist ühiskonnas, millest ka ütlus: „rikkad tõllas, vaesed võllas“. Viletsad saavat väiksemagi eksimuse eest seaduse täie rangusega karistatud, aga vägevate hämaratele askeldustele vaadatakse läbi sõrmede. Mitmedki viimasel nädalal meedias avaldatud arvamused paistavad seda vanasõna kinnitavat. Ettekujutus kurjategijast kipub tänini olema 19. sajandi Itaalia kriminoloogi Cesare Lombroso teooriale vastav, et kurjategija tunneb ära juba peale vaadates – ta peab olema ahvitaolise välimusega metsik tüüp. Viisakalt riietatud, oma kõnepruugis mitme komaga lauseid ja viisakusväljendeid kasutav, usinalt tööd rabav inimene selle ettekujutusega kokku ei sobi. Raske on uskuda, et nn korralik inimene võiks toime panna kuritegusid, ta ju saadab jõulukaarte, peab sekretäride päeval alluvaid alati meeles, on lahke ja tähelepanelik sõprade vastu, annetab heldelt. Uudiste lugejal tekibki kognitiivne dissonants, mida mõrvari või varga puhul ei teki. Sellest, kuidas tegelikult ühiskonnas rahavood liiguvad, majandus ja rahandus toimivad, vara omanikku vahetab ning avalikku võimu teostatakse, ei tea vist suurem osa inimesi üksikasjadeni tegelikult kuigi palju. Nii on paraku raske asjast aru saada, kui selliste protsesside käigus tehakse tegusid, millega rikutakse seadust koguni sellisel määral, et see võib kaasaja ühiskonnaelu reguleerivate normide järgi olla kuritegu. Selliseid kuritegusid toime panevatel inimestel pole kunagi käed küünarnukkideni verised.”
Oma arutluse käigus jõudis prokurör aastal 2023 välja järgmise väiteni: “Politseil ja prokuratuuril poleks mingi probleem oma tööpäevad õhtusse saata tegeledes asjadega, mille puhul pole kellelegi vaja selgitada, milles kuritegu seisneb, sest jalgratta- ja poevarguste, lubadeta ringi sõitvate või joobes autojuhtide ning kõrtsikaklejate puhul on kõik lihtne ja selge.” Ja nüüd loetu taustal kordame üle selle essee alguses seisnud topeltmõrvari Tarmo apoloogias öeldud Kreetel Tamme sõnad: „Muidugi võiks öelda, et kui ta oleks seal vangis olnud, siis ei oleks seda lugu üldse juhtunud. Aga eesmärk oleks ju, et see inimesed saaksid eluga edasi minna”. “
Lõppjäreldusena lisan, et surnud inimesed ei saa kahjuks eluga edasi minna.
-Peeter Espak, Facebook
