Helir-Valdor Seeder
Riigikogu
Teie 28.09.2022 nr 2-3/14-245
Meie 21.02.2023 nr 1-6/22/484-3
COVID-19-vaktsiinidest
Austatud Helir-Valdor Seeder
Vastuses Teie 27. septembri 2022. a kirjalikule küsimusele lubasin anda täiendavat infot seoses
COVID-19-vaktsiinide tarnete ja kasutamisega (31. detsembri 2022. a seisuga).
1. Terviseameti selgitustele tuginedes saan välja tuua järgmist (kõik andmed on 31.12.2022. a
seisuga):
Eesti on võtnud kohustuse välja osta 6 787 225 vaktsiinidoosi kogusummas 96 789 120 eurot. 1
Tabelis on toodud, kuidas tootjate vahel dooside arv jaguneb.
Tootja Kogused (doosid)
Pfizer Inc ja BioNTech Manufacturing GmbH 4 358 130
Moderna Biotech Spain S.L. 735 095
AstraZeneca AB 1 330 000
Janssen Pharmaceutica NV 300 000
Valneva Austria GmbH 10 000
Novavax Inc 54 000
KOKKU 6 787 225
Tootjatele on vaktsiinide eest tasutud kokku 70 849 278 eurot.
Eestile on vaktsiinitootjatelt tarnitud 5 362 450 vaktsiinidoosi. Nendest on Eestisse kohale jõudnud
4 588 670 doosi ning 773 780 doosi on Eestile küll üle antud, kuid neid hoitakse Euroopa kesklaos
või on need otse edasi annetatud.
Eesti on tarnitud kogusest annetanud teistele riikidele kokku 522 800 doosi.
Vaktsineerimiseks on kasutatud 2 101 420 doosi.
Riknenud on 770 023 doosi, millest 701 205 doosi on aegunud ja 68 818 vaktsiinidoosi on riknenud
muul põhjusel (sh säilitustemperatuuri kõrvalekalde tõttu Terviseameti laos 2021. aastal).
1 Terviseameti täpsustusel kajastub kohustuste hulgas 45 800 doosi, maksumusega 338 284 eurot, millest
on loobutud ning mida osaliselt tasuda ei tule.
– 2 –
Tervishoiuteenuste osutajatele on edastatud ca 390 000 doosi (ca 7% kõigist Eestile tarnitud
doosidest), mille kohta puudub täpne ülevaade, kas need on a) kasutamata; b) kasutatud, kuid
vaktsineerimise teatis on jäetud esitamata; c) kasutamise käigus viaalist üle jäänud ja seetõttu
maha kantud; d) riknenud ja maha kantud.
Terviseameti jaotamata vaktsiinidooside arv oli 31.12.2022. a seisuga 1 578 246. Nende
vaktsiinidooside säilivustähtajad on toodud järgnevas tabelis. Vaktsiinide säilivustähtaegu on
vaktsiinitootjad varem mõnevõrra pikendanud ja võivad seda teha ka edaspidi. Terviseametil
puudub info, mille põhjal ennustada, kas ja kui palju mõne partii aegumistähtaega pikendatakse.
Tootja Säilivustähtaeg Kogus
Pfizer 28.02.2023 281 970 2
Moderna 27.03.2023 4 300
Pfizer 31.03.2023 51 108
Pfizer 30.04.2023 309 748
Moderna 17.05.2023 23 800
Moderna 18.05.2023 25 800
Moderna 26.05.2023 13 800
Novavax 31.05.2023 5 800
Moderna 23.06.2023 100 000
Pfizer 30.06.2023 292 520
Moderna 02.07.2023 76 200
Moderna 14.07.2023 34 100
Moderna 26.07.2023 36 600
Pfizer 31.07.2023 259 200
Janssen 31.07.2023 20 100
Moderna 02.08.2023 21 600
Moderna 19.08.2023 16 800
Pfizer 31.08.2023 4 800
Alates 1. jaanuarist 2023 ei tegele vaktsiinidega enam Terviseameti struktuuriüksus ning ravimilao
eest vastutab Eesti Haigekassa, kes koostöös lepingupartneriga Magnum Logistics OÜ hoiab ja
väljastab vaktsiine.
2. Riigikontroll palus Sotsiaalministeeriumil selgitada, mida on kavas teha ostetud, aga kasutamata
doosidega ja veel tarnimata doosidega.
Sotsiaalministeeriumi selgituse kohaselt on nüüdseks kõikides Euroopa Liidu riikides COVID-19-
vaktsiine rohkem, kui oma elanikkonnale otseselt vaja on. Seetõttu on Euroopa Komisjoni
juhtimisel asutud ka vaktsiinitootjaga Pfizer-BioNTech läbirääkimistesse lepingutingimuste (sh
tellitava mahu) muutmiseks, kuid kokkulepeteni ei ole veel jõutud. Samas on läbirääkimiste ajaks
Pfizer-BioNTech peatanud tarned.
Juba sõlmitud kokkulepete alusel on veel oodata vaktsiinitarneid kahe lepingu alusel:
a) Moderna COVID-19-vaktsiinide soetamise leping, mille järgi Eesti saab 78 145 doosi
(prognoosi kohaselt 2023. aasta veebruari lõpuks);
b) Pfizer-BioNTech COVID-19-vaktsiinide soetamise leping, mille järgi Eesti saab 1,3 miljonit
doosi.
Sotsiaalministeerium on vastuses Riigikontrollile välja toonud, et Eestile tarnitud COVID-19-
vaktsiine on võimalik annetada riikidele, mille elanikel ei ole eri põhjustel Euroopa riikidega sarnast
2 Pärast 31.12.2022 tõstis tootja 281 970 doosi säilivustähtaja märtsi lõppu.
– 3 –
juurdepääsu vaktsiinidele. Sellega saaks ka Eesti anda oma panuse, et maailmas ei tekiks uusi
ohtlikke COVID-19-t põhjustavaid tüvesid. Samas ei ole paljudel sellistel riikidel piisavat võimekust
tagada vaktsiinide nõuetekohast transporti ja vaktsineerimise korraldamist. Paraku ei ole
maailmaturu kontekstis ka enam sellist nõudlust annetusteks, kui seda oli varem. Samuti tõi
Sotsiaalministeerium oma vastuses välja, et COVID-19-vaktsiinide ühishanke alusel sõlmitud
praegused lepingud tagavad, et Eesti saab olemasoleva lepingumahu sees tellida vajaduse korral
ka uutele tüvedele kohandatud vaktsiine.
Tõenäoliselt tuleb suur osa juba tarnitud ja kasutamata vaktsiinidest maha kanda.
3. Tundsite huvi, kas riigil on seoses vaktsiiniostu lepingutega kohustusi, mis on seotud võimalike
vaktsiinikahjudega.
Seda teemat on käsitlenud Euroopa Kontrollikoda oma 2022. aasta eriaruandes „ELi COVID-19
vaktsiinide hanked“ 3
.
Eriaruande kohaselt leidsid komisjon ja liikmesriigid, et vaktsiini varajane kasutuselevõtt on
rahvatervise huvides. Seetõttu olid liikmesriigid valmis vähendama tootjate riske, mis on seotud
vastutusega kahjuliku mõju eest. Tootevastutuse direktiivi järgse vastutuse üldpõhimõtte kohaselt
vastutavad tootjad kahju eest, mis on põhjustatud nende toote puudusest, isegi kui tegemist ei ole
tootja enda vea ega hoolimatusega. Tootja võib sellisest vastutusest vabastada, kui toote
käibelelaskmise ajal ei võimaldanud teaduslike ja tehniliste teadmiste tase puuduse olemasolu
avastada.
Eriaruanne toob välja, et COVID-19-vaktsiini tootjatega sõlmitud lepingutes võtsid riigid vastutuse
hüvitise maksmise ja tootjate õigusabikulude eest. Näiteks inimene, kes on kannatanud mõne
lepingu alusel ostetud COVID-19-vaktsiini kahjuliku mõju all, võib nõuda kahju hüvitamist vaktsiini
tootjalt. Kui taotlus rahuldatakse, vastutab vaktsiini manustanud liikmesriik kannatanule hüvitise
maksmise ja vaktsiinitootja õigusabikulude (hüvitamise) tasumise eest. See ei kehti juhul, kui kahju
tuleneb tahtlikust väärkäitumisest, raskest hooletusest või ELi heade tootmistavade
mittejärgimisest.
Sotsiaalministeerium selgitas Riigikontrollile, et neile teadaolevalt on tootjad raporteerinud kokku
paarikümnest nõudest, millest pole eespool kirjeldatud kokkulepete alusel Eesti riik pidanud seni
tasuma ühtegi. Eesti riik on loonud ühtlasi vaktsiinikindlustussüsteemi, kuhu saavad inimesed
pöörduda hüvitise taotlemiseks ka COVID-19 vaktsiinide puhul.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Janar Holm
riigikontrolör
3 Euroopa Kontrollikoja eriaruanne „ELi COVID-19 vaktsiinide hanked“ (2022).
https://op.europa.eu/webpub/eca/special-reports/covid19-vaccines-19-2022/et/