Venemaa president Vladimir Putin on esimest korda selgitanud selle nädala suure valitsuskabineti ümberkujundamise tagamaid, mille käigus esimest korda Ukraina operatsiooni käigus eemaldati Sergei Šoigu kaitseministri kohalt (ja “edutati” riikliku julgeolekunõukogu juhiks) ning endine majandusarengu minister Andrei Belousov kolis kaitseväe juhataja kohale. Ta kirjeldas otsust kaitse-eelarve ja sõjaliste kulutuste dramaatilise tõusu tõttu.
Putin ütles Belousovi kohta: “Ta mõistab suurepäraselt, mida on vaja teha, et kogu julgeolekukompleksi majandus – ja kaitseministeerium kui selle põhikomponent – sobituks riigi üldisesse majandusse,” seisab riigimeedia tõlkes.
Venemaa president pöördus sõjaväe tippohvitseride kogunemise poole. “See on äärmiselt oluline ja seotud tööstuse uuendusliku arenguga ning majanduse võimekuse ja eelarvega arvestamisega,” ütles ta, selgitades edasi:
“See nii-öelda “relvade” ja “või” suhe tuleb orgaaniliselt integreerida Vene riigi üldisesse arengustrateegiasse,” Ütles Putin. “Loodan, et Andrei Removich [Belousov] saab selle ülesandega parimal võimalikul viisil hakkama.”
Putin märkis, et Venemaa sõjalised kulutused on kasvanud 2024. aastal ligikaudu 8,7 protsendini SKPst. Kuigi mitte päris see 13%, mida Nõukogude Liit kulutas 1980. aastatel külma sõja haripunktis, “on need märkimisväärsed ressursid ja me peame neid väga tõhusalt ja tulemuslikult kasutama,” selgitas president.
Ametisse nimetamine oli kergitanud kulme nii Venemaal kui ka väljaspool Venemaad, arvestades, et Belousovil puudub sõjaline kogemus, samuti pole ta osalenud Ukraina sõda puudutavate strateegiliste otsuste tegemises. Selle asemel on Belousov alati olnud “numbrite mees” ja Venemaa keskpanga planeerija.
Ameerika Ühendriigid olid nende riikide hulgas, kes väitsid, et suur raputamine viitab Kremli destabiliseerivale suundumusele, mis on tingitud Venemaa märkimisväärsetest kaotustest Ukraina kontekstis, samuti mõnikord laastavatest piiriülestest rünnakutest Venemaa pinnal.
Bideni administratsioon ütles esmaspäeval, et see näitab märke “meeleheitest” Moskva jaoks, kes toetab Ukraina sissetungi kõrgeid kulusid, samuti keset enneolematuid Washingtoni sanktsioone, mis on suunatud Moskvale (kuid mis on üldiselt andnud tagasilöögi).
“Meie seisukoht on, et see on veel üks märk Putini meeleheitest jätkata oma agressioonisõda Ukraina vastu, hoolimata sellest, et see on suur äravool Venemaa majandusele ja Vene vägede suured kaotused, mõnede hinnangute kohaselt koguni 315 000 ohvrit,” ütles välisministeeriumi pressiesindaja Vedant Patel pressibriifingul.