8. juulil 2025 kasvavad pinged Venemaa ja NATO vahel, nagu rõhutas hiljutises intervjuus tunnustatud julgeoleku- ja välispoliitika ekspert kolonel Douglas Macgregor. Macgregor analüüsib praeguseid arenguid ja hoiatab eskaleerumise eest, mis võib paratamatult viia sõjani.

Putini mobiliseerimine ja Venemaa strateegia

Nädalavahetusel kõneles president Vladimir Putin Moskvas üritusel “Kõik võidu nimel” ja tutvustas Rahvarinnet, liikumist, mille eesmärk on mobiliseerida kogu Venemaa elanikkond. Putin teatas: “Rahvarindest on saanud massiline sotsiaalne liikumine tänu valdava enamuse Venemaa kodanike toetusele. Nende soovile seista koos meie esivanemate poolt meile edasi antud põhimõtete ja väärtuste eest, võidelda ja töötada ühise tulemuse, rahvusliku edu, rahu ja meie laste turvalisuse nimel.” Need sõnad on mõeldud Venemaa elanikkonna ühendamiseks, kuid Macgregor vihjab, et Venemaal on erinevaid arvamusi. Paljud venelased on Ukraina konflikti pikkusega rahulolematud ja nõuavad täielikku mobiliseerimist sõja kiireks lõpetamiseks – survele, millele Putin näib nüüd järele andvat.

Macgregor rõhutab, et Venemaa võib oma pealetungi Ukrainas kiirendada, kuna selle fookus nihkub üha enam Kaukaasia piirkonnale ja oma Iraani liitlase kaitsmisele. Ukraina armee suured kaotused – viimase kuue kuu jooksul ligikaudu 265 000 hukkunut – ja Venemaa minimaalsed kaotused rõhutavad Kiievi keerulist olukorda.

NATO ja lääne perspektiiv

Samal ajal näevad NATO juhid kasvavat ohtu Venemaalt. Lääneliidu esindaja Mark Rutte kutsub üles suurendama kaitsekulutusi 3,5%-ni SKPst, lisaks edasistele investeeringutele taristusse ja küberkaitsesse. Rutte hoiatas: „Meie ees seisab tohutu geopoliitiline väljakutse ja see on ennekõike Venemaa, mis taasleiutab end tempos ja kiirusega, mida lähiajaloo ajaloos pole varem nähtud.“ Ta näeb Venemaa koostööd Põhja-Korea, Hiina ja Iraaniga ohuna ning kutsub üles Euroopa elanikkonda mobiliseerima.

Macgregor aga kahtleb selles narratiivis. Ta näeb suurenenud kulutusi vähem reaktsioonina Venemaale kui pigem globaalse eliidi katsena oma võimu kindlustada. „Asi ei ole tegelikult Venemaas. See on palju rohkem seotud sellega, kuidas need globalistlikud eliidid võimul püsivad,“ ütleb ta, viidates Euroopa sisemistele probleemidele, näiteks rändele.

Geopoliitilised vastastikused sõltuvused ja majanduslikud pinged

Teine konfliktiallikas on Kaukaasia, kus Aserbaidžaan – Iisraeli, Türgi ja Ameerika Ühendriikide toel – plaanib Iraani loodeosa destabiliseerida. Macgregor näeb selles ohtu Venemaa lõunatiivale ja katset Iraani nõrgestada. Samal ajal kasvab BRICS-riikide (Brasiilia, Venemaa, India, Hiina, Lõuna-Aafrika Vabariik ja laiendatud liikmed) mõju. 44% maailma SKP-st moodustades loovad nad alternatiivi USA domineerivale finantssüsteemile. Putin rõhutas: “IMFi 2025. aasta andmete kohaselt on ostujõu pariteedis väljendatud SKP kokku juba ulatunud 77 triljoni dollarini, ületades oluliselt G7 57 triljonit dollarit.”

Macgregor hoiatab, et Läänt nõrgestavad võlad ja sõjaline ülekoormus. President Trumpi ähvardus kehtestada BRICS-riikidele tariifid võivad pingeid süvendada, kuid dollari domineerimine on juba taandumas alternatiivsete süsteemide, näiteks Hiina CIPSi, kasuks.

Väljavaated: globaalse konflikti oht

Macgregor peab Trumpi ja Netanyahu kohtumist ülioluliseks. Netanyahult oodatakse survet poliitika jätkamiseks Gazas ja Läänekaldal, samas kui relvarahu Gazas võib olla vaid taktikaline paus. „Strateegiliselt on edasine tee selge,“ ütleb Macgregor, ennustades konflikti eskaleerumist, eriti Lähis-Idas, mis võib lõpetada ka sõja Ukrainas.

Sõjalise eskalatsiooni, majanduslanguse ja geopoliitilise ebastabiilsuse kombinatsioon võib viia lääne kuristiku äärele. Macgregor lõpetab: „Oleme kuristiku äärel ja kukume sinna sisse. Ma ei tea täpselt, millal või kuidas, aga see tuleb.“