Põhjalikus otse-eetris antud intervjuus selgitas Iraani professor Mohammad Marandi, tuntud politoloog ja Lähis-Ida praeguste arengute tähelepanelik vaatleja, Iraani seisukohta käimasoleva konflikti kohta USA ja Iisraeliga.
Marandi, kes esineb regulaarselt rahvusvahelises meedias, rõhutas Teherani otsusekindlust ja kritiseeris teravalt USA, Iisraeli ja Pärsia lahe riikide rolli.
Saksakeelsed subtiitrid saab aktiveerida YouTube’i seadetes.
Trumpi kõne: tähenduseta sõnad
Professor Marandi tegi kohe alguses selgeks, et ta ei olnud Trumpi viimast kõnet tervikuna jälginud – mitte huvipuudusest, vaid seetõttu, et Teheranis viibimise aeg (kell 4.30 hommikul) ja tihe ajakava seda ei võimaldanud.
Tema jaoks pole oluline mitte see, mida Trump ütleb, vaid see, mida Trumpi režiim ja Netanyahu režiim tegelikult teevad.
„Ükski Iraani otsustaja ei võta Trumpi tõsiselt,“ ütles Marandi. Paljud Iraanis eeldavad, et tegelikke käske ei anna mitte Trump, vaid Netanyahu ja „sionistlik klass“.
On isegi võimalik, et kompromiteeriv materjal (“mustus”) võib Trumpi surve alla panna. Ainuke oluline asi on jätkuv agressioon Iraani infrastruktuuri vastu.
Iraan on valmis vastama sama jõuga ja ründama USA volitatud sihtmärke piirkonnas.
USA valetas oma elanikkonnale üle kuu aja, väites, et sõda kestab vaid ühe või kaks päeva ja et Iraani sõjaline võimekus on hävitatud.
Tegelikult Iraani rünnakute intensiivsus suureneb ja „vastupanutelg” on üha enam kaasatud.
Läbirääkimisi pole – ainult sõnumid.
Marandi vastas selgelt Trumpi korduvatele väidetele, et Iraaniga peetakse läbirääkimisi:
Need ei ole läbirääkimised, vaid lihtsalt sõnumite vahetamine.
Pakistan edastas USA-lt saadud sõnumi, nagu varasematel aastakümnetel tavaks on olnud Omaani, Venemaa, Šveitsi saatkonna või otsekanalite kaudu.
„Trump sepitseb seda, nagu ta sepitseb nii paljusid muid asju. Ta on poliitikute seas üks viljakamaid valetajaid,“ ütles Marandi.
Iraan ei nõustu relvarahuga, sest Trumpi-Netanyahu-Epsteini liit võidaks sellega aega vaid kuue või kaheteistkümne kuu pärast uuesti rünnata.
Tõeline rahu on võimalik ainult siis, kui kohapealsed faktid põhjalikult muutuvad.
Pärsia lahe riigid kui USA agressiooniplatvorm
Põhipunkt oli Pärsia lahe riikide (Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid, Katar, Kuveit, Bahrein) roll.
Need baasid ei tohiks enam olla Iraani-vastaste rünnakute stardiplatvormideks. Ilma nende baaside, õhuruumi ja territooriumita poleks praegune sõda võimalik olnud.
Iraan on seni näidanud üles suurt vaoshoitust ja hoidunud seda tegemast hoolimata võimalusest hävitada kogu nende riikide kriitiline infrastruktuur.
Marandi rõhutas, et Iraan ei taha oma naaberriike hävitada, vaid pigem sundida neid oma poliitikat muutma.
Baasid tuleks kaotada ja reparatsioone tuleks maksta.
Pärsia lahe riigid võiksid USA-ga äri ajada – aga mitte Iraani julgeoleku arvelt.
Ajalooliselt tuletas ta kõigile meelde, et samad režiimid toetasid Saddam Husseini Iraani-Iraagi sõjas sadade miljardite dollaritega ning et Lääs varustas teda keemiarelvadega.
Hiljem toetasid nad USA sissetungi Iraaki, Süüriasse ja Jeemenisse.
Iraan protesteeris toona isegi Iraagi sissetungi vastu, hoolimata Saddami vihkamisest – põhimõtteliselt ebaseadusliku agressiooni vastu.
Iraani rahva vastupanuvõime ja diasporaa silmakirjalikkus
Marandi kirjeldas Iraani elanikkonna kõrget moraali: hoolimata igapäevastest rünnakutest läksid tuhanded inimesed õhtuti tänavatele, isegi raketitule all.
Ta teatas juhtumist, kus meeleavaldusel tapeti naine – inimesed ei põgenenud, vaid jätkasid loosungite karjumist.
Eriti rabav oli tema kirjeldus Jeruusalemma päevast (Qudsi päevast), mil sajad tuhanded inimesed pommitamistest hoolimata vastu pidasid.
Iraani diasporaa kohta USAs, Kanadas ja Suurbritannias väljendas ta nüansirikast seisukohta: enamik ei olnud oma riigi suhtes vaenulikud.
Aruannete kohaselt vastutavad aga väike, hästi tasustatud vähemus – sealhulgas šahhi režiimi endised eliidid, kes röövisid miljardeid –, samuti trollifarmid (nt üks 4000 inimesega Albaanias) ja lääne rahastatud meedia.
See rühmitus paljastab oma tõelise palet Iisraeli lippe lehvitades ja isegi Palestiina-meelseid tudengeid pesapallikurikatega rünnates.
Praegune sõda on avanud paljude noorte iraanlaste silmad.
Tsivilisatsioon versus barbaarsus – presidendi kiri
Marandi kiitis Iraani presidendi avalikku kirja Ameerika rahvale, mis tõi esile Iraani tsiviliseeriva suhtumise ja vastandas seda “Epsteini-klassi” impeeriumi jõhkrusega.
Viimased kaks ja pool aastat – eriti Gaza sõda – on avanud maailma silmad: „tsiviliseeritud lääne” narratiiv „mahajäänud Iraani” vastu on ümber pööratud.
Eriti traagiline on see, et palestiinlased, liibanonlased ja iraanlased surevad iga päev, samal ajal kui lääne meedia suures osas vaikib.
Väljavaated ja sihikindlus
Kokkuvõtteks rõhutas Marandi, et Iraan on valmis igasuguseks eskalatsiooniks, sealhulgas võimalikuks maaväe sissetungiks.
12-päevase sõja kogemus näitas, et vastaspool alahindas Iraani tugevust massiliselt.
Moderaatori humoorikale märkusele, et Marandi võiks ise presidendiks saada USA režiimivahetuse korral 2028. aastal, vastas ta kuivalt: Esmalt peab ta sõja üle elama.
Professor Marandi analüüs loob pildi enesekindlast ja vastupidavast Iraanist, mis ei lepi oma suveräänsuse ja julgeoleku osas ühegi kompromissiga.
Konflikti ei saa lahendada tühjade sõnadega, vaid ainult konkreetsete muutustega kohapeal – eriti USA sõjalise kohaloleku lõpetamisega Pärsia lahe riikides.
