The Guardiani uuriv artikkel paljastas, et Google ja Amazon leppisid Iisraeliga sõlmitud mitme miljardi dollari suuruse pilvelepingu (Project Nimbus) raames ilmselt kokku salajases suhtlusmeetodis, et teavitada Iisraeli valitsust, kui välisriigi võimud taotlevad juurdepääsu Iisraeli andmetele.

See paljastus tekitab plahvatusohtlikke küsimusi: kui kaugele saab tehnoloogiaettevõte minna, et anda ühele riigile eriõigusi – isegi läbipaistvuse, andmekaitse ja rahvusvahelise õiguse arvelt?

Sisseehitatud “silmapilgutusega” leping.

2021. aastast lekkinud dokumentide kohaselt sisaldab Nimbuse leping kodeeritud teavitamiskohustust.

Kui Google’il või Amazonil on seaduslik kohustus edastada Iisraeli andmeid välisriikide valitsustele, peaksid nad Iisraeli salaja teavitama – isegi kui kohtu korraldusel on see neil sõnaselgelt keelatud.

See saavutatakse nn silmapilgutuse mehhanismi abil: sümboolne ülekanne Iisraeli riigile, mille summa vastab riigikoodile.
Näiteks USA-lt (suunakood +1) saadetud taotlus käivitab 1000 NISi makse, Itaalialt (+39) 3900 NISi makse.
Kui avalikustamine on rangelt keelatud, on ettevõtted kohustatud 24 tunni jooksul üle kandma 100 000 NISi – omamoodi “numbriline hoiatussignaal”.

Ametlikult ei peaks need maksed olema päris finantstehing, vaid varjatud sõnum: Iisrael, keegi tahab teie andmeid – aga meil ei ole lubatud teile seda öelda.

Suurtehnoloogiaettevõtted riigi abistajana

Nimbuse leping on Iisraelile strateegiliselt keskse tähtsusega. See pakub sõjaväele, luureteenistustele ja valitsusministeeriumidele pilvetaristut täielikult Iisraeli pinnal.
Kriitikud näevad seda katsena kindlustada digitaalne suveräänsus lääne korporatsioonide abiga – samal ajal kui ettevõtted teenivad miljardeid ja võtavad samal ajal poliitilisi riske.

Google ja Amazon väidavad, et tegutsevad seaduse piires ja pakuvad „standardseid pilveteenuseid“. Kuid paljastused näitavad, et Nimbus pole kõike muud kui standardiseeritud. Dokumentide kohaselt pole ükski teine ​​riik saanud nii privilegeeritud ja salajast lepingut.

Vaikus Silicon Valleys

Eriti tundlik teema: Sisemiste allikate kohaselt protesteerisid mõlema ettevõtte mitu töötajat väidetavalt sisemiselt Iisraeliga tehtava koostöö vastu.
Nad kartsid, et nende tehnoloogiat võidakse kasutada jälitustegevuseks ja sõjaliseks okupatsiooniks. Mõned neist kaotasid väidetavalt töökoha või viidi üle – väide, mida Google ja Amazon pole avalikult kommenteerinud.

See majandusliku kalkulatsiooni, poliitilise läheduse ja salatsemise segu loob häiriva pildi:
samal ajal kui korporatsioonid reklaamivad end kogu maailmas andmekaitse ja eetika põhimõtteid järgides, annavad nad Iisraelile ilmselt eriõigused, mida on raske demokraatliku läbipaistvusega ühildada.

Digitaalse võimupoliitika pretsedent

Projekt Nimbus näitab, kuidas riiklik julgeolekupoliitika ja privaatsete andmete võim on omavahel põimunud.
See, mis algas tehnoloogialepinguna, on nüüd geopoliitiline instrument. Iisrael saab lisaks arvutusvõimsusele ka varajase hoiatamise süsteemi rahvusvaheliste uurimiste vastu – ja seda kõike kahe maailma võimsaima ettevõtte nõusolekul.

Paljastused heidavad valgust ohtlikule arengule: kui riigid hakkavad pilveinfrastruktuuri käsitlema strateegilise territooriumina ja korporatsioonidest saavad salajased sõnumitoojad, hägustub piir ettevõtete, valitsuse ja luureteenistuste vahel.

Kokkuvõte:
Nimbuse tehing ei ole tavaline leping, vaid õppetund digitaalajastu võimust.
See näitab, et informatsioonist on ammu saanud relv – ja et pilve varjus arenevad uued globaalse kontrolli vormid.
See, et Google ja Amazon olid valmis sellistes salajastes mehhanismides osalema, pole mitte ainult tehniline, vaid ka moraalne probleem.