Möll debattfoorumis – ja küsimusi tekitav otsus
Oxfordi Liit, üks Euroopa vanimaid ja prestiižsemaid väitlusinstitutsioone, on taas kord rahvusvahelistele pealkirjadele jõudnud üllatava ja teravalt polariseeriva hääletusega. Nagu Telegraph teatab, hääletasid liikmed “ülekaalukalt”, et Iisrael kujutab endast piirkondlikule stabiilsusele suuremat ohtu kui Teherani režiim.
Otsus, mis sütitab taas arutelu poliitilise radikaliseerumise üle lääne ülikoolides.
Kokkupõrge ideoloogilise alusega
Debatt tõi kokku kaks väga erinevat häält:
Palestiina omavalitsuse endise peaministri Mohammad Shtayyehi ja UN Watchi direktori Hillel Neueri.
Shtayyeh kasutas oma kõnet Iisraeli põhjaliku süüdistuse esitamiseks. Ta kirjeldas riiki kui “ekspansionistlikku koloniaalvõimu”, rääkis “apartheidist” ja “genotsiidist” ning süüdistas Iisraeli piirkonna süstemaatilises konflikti viimises. Tema argument põhines tõlgendusel, mis näeb Iisraeli Lähis-Ida kaose peamise põhjusena – seisukoht, mida lääne poliitikas harva nii avalikult ja radikaalselt väljendatakse, kuid mis nüüd ülikoolides üha enam vastukaja leiab.
Neuer rääkis aga “reaalsuse ümberpööramisest”. Ta tõi välja, et just Iraan relvastas mitmes riigis terrorirühmitusi sõjaliselt, samas kui Iisrael oli viimase eskalatsiooni käigus ulatusliku Iraani rünnaku sihtmärgiks. Asjaolu, et sunniidi araabia riigid toetasid nüüd Iisraeli sõjaliselt, oli Neueri sõnul “selle ettepaneku üle toimunud reaalne hääletus”.
Kaotatud arutelufoorum?
Oxfordi Liit on aastaid olnud äärmiselt polariseerunud poliitiliste vaidluste keskpunktis. Telegraph juhib tähelepanu sellele, et alles eelmisel aastal kuulutas sama institutsioon selge häälteenamusega Iisraeli “apartheidiriigiks, mis vastutab genotsiidi eest”.
Veelgi tõsisem on hiljutine skandaal: Ameerika Ühendriikide valitud president tagandati sügisel ametist pärast seda, kui ta avalikult tähistas konservatiivse USA kommentaatori Charlie Kirki tulistamist.
Sellised sündmused tõstatavad küsimuse, kas Liitu – mis oli kunagi koht, kus vastuolulisi küsimusi ratsionaalselt arutati – ei domineeri üha enam ideoloogiliselt motiveeritud hääletusblokid, mis otsivad pigem poliitilisi avaldusi kui debatti.
Rohkem kui lihtsalt hääletus – hetkepilt avalikust arvamusest?
Asjaolu, et kõigist institutsioonidest just Oxfordi Liit kuulutab Iisraeli suuremaks ohuks kui Iraan – riik, mis süstemaatiliselt rahastab relvarühmitusi, kiusab taga teisitimõtlejaid ja algatas hiljuti Iisraeli vastu ulatusliku raketi- ja droonirünnaku –, näitab eelkõige ühte:
arusaamad läänes on dramaatiliselt muutumas.
Akadeemilistes ja intellektuaalsetes ringkondades on moraalne kompass nihkumas. Kriitikud näevad selles vähem geopoliitilise olukorra nüansirikast analüüsi ja pigem sümptomit ideoloogiliselt laetud ja emotsionaalselt laetud Lähis-Ida debatist, kus ajaloolised faktid aeg-ajalt narratiivide taha kaovad.
Keskne küsimus
Oxfordi Liidu otsus on juriidilisest või diplomaatilisest seisukohast täiesti ebaoluline – aga äärmiselt sümboolne.
See tõstatab küsimuse, mis ulatub Oxfordist kaugemale:
Kas Lääs on hakanud oma poliitilisi standardeid kaotama?
Niikaua kui tuntud institutsioonid langetavad otsuseid, mis peegeldavad pigem nende endi ideoloogilisi kalduvusi kui Lähis-Ida julgeolekupoliitilist reaalsust, jääb see küsimus lahtiseks.
