Medea Benjamin
Eelmisel nädalal Haagis toimunud NATO tippkohtumisel teatasid liidrid murettekitavast uuest eesmärgist: suurendada sõjalisi kulutusi 5%-ni iga riigi SKP-st aastaks 2035. Seda deklaratsiooni tervitati ajaloolise sammuna vastusena kasvavatele globaalsetele ohtudele, eriti Venemaa ja terrorismi poolt. Tegelikkuses kujutab see aga endast suurt sammu tagasi – eemale inimeste ja planeedi pakiliste vajaduste rahuldamisest ning võidurelvastumise suunas, mis vaesustab ühiskondi, rikastades samal ajal relvatootjaid.
See ennekuulmatu 5% kulutuste eesmärk ei tekkinud juhuslikult – see on Donald Trumpi aastatepikkuse ahistamise otsene tagajärg. Oma esimesel ametiajal kritiseeris Trump korduvalt NATO liikmeid relvajõududele tehtava alarahastamise pärast ja sundis neid saavutama 2% SKP-st künnist, mis oli juba niigi vastuoluline ja nii liigne, et üheksa NATO riiki jäävad sellest „eesmärgist” endiselt maha.
Nüüd, kus Trump on tagasi Valges Majas, järgivad NATO juhid eesmärki ja seavad hämmastava 5% eesmärgi, mida isegi Ameerika Ühendriigid – kes juba kulutavad oma sõjaväele aastas üle triljoni dollari – ei suuda täita. See ei ole kaitse, vaid väljapressimine globaalses mastaabis, mida surub peale president, kes peab diplomaatiat väljapressimiseks ja sõda heaks äriks.
Euroopa ja Põhja-Ameerika riigid kärpivad juba avaliku sektori kulutusi, kuid nüüd eeldatakse, et nad suunavad sõjaks ettevalmistumiseks veelgi rohkem maksumaksja raha. Praegu ei kuluta ükski NATO riik sõjaväele rohkem kui tervishoiule või haridusele. Kui aga kõik saavutaksid uue 5% sõjaliste kulutuste eesmärgi, kulutaksid 21 neist relvadele rohkem kui koolidele.
Hispaania oli üks väheseid riike, kes selle eskalatsiooni tagasi lükkas. Peaminister Pedro Sánchez tegi selgeks, et tema valitsus ei ohverda pensione ja sotsiaalprogramme militariseeritud kulutuste eesmärgi saavutamiseks. Ka teised valitsused, sealhulgas Belgia ja Slovakkia, lükkasid selle vaikimisi tagasi.
Sellest hoolimata jätkasid NATO juhid oma tegevust, mida julgustas peasekretär Mark Rutte, kes alistus Donald Trumpi nõudmisele suurendada kaitsekulutusi Euroopas. Rutte nimetas Trumpi isegi „issiks“, mis – kuigi naljana tagasi lükatud – rääkis palju NATO allumisest USA militarismile. Trumpi mõju all on allianss loobumas isegi kaitsepakti näivusest, võttes selle asemel omaks igavese sõja keele ja loogika.
Vahetult enne NATO juhtide kogunemist Haagis läksid meeleavaldajad tänavatele skandeerides “Ei NATO-le”. Ja oma kodumaades nõuavad rohujuuretasandi algatused ressursside ümberjaotamist kliimaõigluse, tervishoiu ja rahu kasuks. Küsitlused näitavad, et enamik USA elanikkonnast on sõjaliste kulutuste suurendamise vastu, kuid NATO ei vastuta rahva ees. See vastutab poliitilise eliidi, relvatootjate ja külma sõja loogika ees, mis vaatab iga globaalset arengut ohu ja domineerimise vaatenurgast.
NATO laienemine nii sõjakulutuste kui ka suuruse poolest (see on kasvanud 12 asutajaliikmelt tänaseks 32-le) ei ole rahu toonud. Vastupidi. Alliansi lubadus, et Ukraina liitub ühel päeval nende ridadega, oli üks Venemaa jõhkra sõja käivitajaid ning olukorra deeskaleerimise asemel on allianss kahekordistanud relvade, mitte diplomaatia osakaalu. Gazas jätkab Iisrael karistamatult USA toetatud sõda, samal ajal kui NATO riigid jätkavad relvade tarnimist ega tee mingeid tõsiseid rahupüüdlusi. Nüüd püüab allianss rüüstata riigikassat, et neid sõdu lõputult jätkata. NATO piirab oma vastaseid, eriti Venemaad, üha uute baaside ja vägedega.
Kõik see nõuab radikaalset ümbermõtestamist. Samal ajal kui maailm sõna otseses mõttes põleb, lisab NATO sellele veelgi rohkem küttepuid. Kuna kokku varisevad tervishoiusüsteemid, alarahastatud koolid ja lämbe temperatuur muudavad planeedi suured alad elamiskõlbmatuks, on mõte, et valitsused peaksid jätkama miljardite kulutamist relvadele ja sõjale, rõve. Tõeline julgeolek ei tule tankidest ja rakettidest – see tuleb tugevatest kogukondadest, globaalsest koostööst ja kiireloomulisest tegutsemisest meie ühiste kriiside korral.
Me peame stsenaariumi ümber kirjutama. See tähendab sõjaliste eelarvete kärpimist, lõpututest sõdadest taganemist ja tõsise arutelu alustamist NATO laialisaatmise üle. Külmast sõjast sündinud allianss on nüüdseks takistuseks maailmarahule ja aktiivne osaleja vaenutegevuses. Selle hiljutine tippkohtumine ainult kinnitab seda reaalsust.
See ei puuduta ainult NATO eelarvet – see puudutab meie tulevikku. Iga relvadele kulutatud euro või dollar on euro või dollar, mida ei kulutata kliimakriisi lahendamiseks, vaesuse kaotamiseks ega rahumeelse maailma ülesehitamiseks. Meie planeedi tuleviku nimel peame NATOst ja sõjamajandusest loobuma.
