Tallinnas (ja üldse Eestis) on suur osa jaotusvõrgu kaableid pärit 1960.–1980. aastatest. Need projekteeriti:
-
väiksemale tarbimisele
-
ilma tänapäevase digitaalse juhtimise ja koormusvaruta
-
ajastul, kus rikkeid aktsepteeriti kui normaalsust, mitte kui teenusekatkestust
Need kaablid on oma füüsilise eluea lõpus. Isolatsioon laguneb, niiskus pääseb sisse mikropragudesse, mis põhjustavad läbipõlemise – iga torm, külmalaine või suurem tarbimine toob katkestusi.
Aga miks pole neid vahetatud?
1️⃣ Sest monopoliäri ei toimi nagu päris äri
Elektrivõrk ei ole vaba turg.
Elering ja Elektrilevi on reguleeritud monopolid – kliendid ei saa teenusepakkujat vahetada.
See tähendab:
-
kui võrk laguneb → klient kannatab
-
ettevõte saab sama tulu edasi
-
investeerimine ei ole ellujäämise tingimus, vaid poliitiline otsus
Monopolil pole majanduslikku sundi teha suurt ja kallist renoveerimist, kui:
katkestuste eest saab maksta sümboolseid hüvitisi ja kõik.
2️⃣ Kasum on viidud välja, mitte kaevatud maa alla
Elektrilevi ja Elering on aastakümneid:
-
maksnud dividende riigieelarvesse
-
rahastanud muid poliitilisi prioriteete
-
hoidnud investeeringud miinimumis
See tähendab sisuliselt:
Rahvas maksab võrgu eest, aga raha kasutatakse mujal – ja kaabel mädaneb maa all.
3️⃣ Tallinn on eriti halvas seisus
Tallinnas on:
-
vanimad kaablid
-
kõige tihedam koormus
-
kõige suurem risk kaskaadriketeks (Kaskaadrike (cascade failure) tähendab olukorda, kus üks rike vallandab järgmised riked, kuni kokku kukub terve süsteemi osa.)
Maakaabel, mis paigaldati 1965. aastal, pidi kestma ~40 aastat.
Ta töötab nüüd 60+ aastat.
See on nagu sõita taksoga, mille pidurid on aastast 1970 ja imestada, miks see ei pidurda ja põhjustab avarii.
4️⃣ Kuhu see raha siis läks?
Selle 30+ aasta jooksul oleks saanud:
-
kogu Tallinna võrgu täielikult uuendada vähemalt korra
-
rajada nutivõrk
-
vähendada katkestusi >90%
Selle asemel:
-
raha läks riigieelarveaukude lappimiseks
-
„rohepööreteks“
-
elektrituru skeemideks
-
ja poliitiliseks PR-iks
Aga mitte kaablitesse.
💥 Tõde, mida ei öelda:
Tallinna elektrikatkestused ei ole loodusõnnetus.
Need on süsteemse hooletuse tulemus.
See on:
rahva vara ärakasutamine, ilma seda säilitamata.
Ja seda olen ammu rääkinud: “Institutsioon on kaaperdatud, aga taristu on jäetud surema.
-Mario Maripuu, PLAAN B ümarlaua liige
