Kuid see pole ainus põhjus, miks Türgi ja Euroopa meedia nimetavad järgmise nädala hääletust viimase 100 aasta tähtsaimaks. President Recep Tayyip Erdogani ja palju mõõdukama Kemal Kilicdaroglu vastanduvad valimised mõjutavad ka NATO solidaarsust, poliitilist stabiilsust Ida-Euroopas ning lääne võimet seista vastu Iraanile, Venemaale ja Hiinale Lähis-Idas.
Erdoğan, kes juhib mõõdukat islamistlikku Õigluse ja Arengu Parteid (AKP), pooldab “täidesaatvat presidentuuri” (presidendile kuuluv autoritaarne võim ja kontroll). Vabariikliku Rahvapartei (CHP) juht Kilicdaroglu on mõõdukas parlamendimeelsete protsesside kandidaat. Teda toetab kuueparteiline koalitsioon, kes on pühendunud Erdoğani valitsemisaja lõpetamisele majanduslike vigade, politsei hirmutamise ja pärast veebruaris toimunud maavärinaid hävitava korruptsiooniga.
Türklaste jaoks on 100-aastane tähtaeg tõeline tähendus. Sajand tagasi, 1923.aastal, rajas Mustafa Kemal Atatürk Ottomani Türgi impeeriumi I maailmasõja varemetest ilmaliku Türgi Vabariigi – mittesektaarse vabariigi ülekaalukalt moslemiriigis.
Atatürk oli tõeline revolutsionäär. Suurejoonelise ajaloolise juhtumina võib öelda, et ta on ainus mees, kes on edukalt loonud poliitilise süsteemi kultuuriliselt islamiriigi moderniseerimiseks. Atatürk jätkas majanduse moderniseerimist. Ta vabastas naised ja tegi lõpu islami kalifaadile – mõlemad on õõvastavad radikaalsed islamistid siis ja praegu. 2001.aastal mõistis Osama bin Laden teda endiselt hukka.
Türgi 21.sajandi demokraatia on Atatürki pärand.
Erdoğan, mees, kes on Atatürki peale kurikuulsalt armukade, ründab tahtlikult Türgi demokraatlikke institutsioone ja vähendab neid. Alates 2003.aastast, mil Erdoğan sai peaministriks, on Türgi valitsus aasta-aastalt muutunud vähem ilmalikuks ja autoritaarsemaks, kuna Erdoğan lõi oma võimsa täitevvõimu.
Tema rekord ajakirjanike vangistamises ja vastaste hirmutamises on fakt, mitte teooria.
Ta ohustab ka NATO terviklikkust, mis tähendab, et ta on oht USA julgeolekule. Venemaal toodetud õhutõrjesüsteemi S-400 ostes seadis Erdoğan F-35 Joint Strike Fighteri tehnoloogilise eelise ohtu.
Kui see teda teenib, hindab Erdoğan NATO pühendumust Türgi kaitsmisele. 2012.aasta aprillis, pärast vastasseisu Süüria vägedega, soovitas ta kasutada NATO artiklit 5, kui tuli levib üle piiri. Tema tahtlikult kelmikas käitumine on aga allianssi kahjustanud. Ta on jätkuvalt Rootsi liikmelisuse vastu. Veel 2023.aasta jaanuaris levisid head kuulujutud, et aktiivsed ja pensionil olevad NATO ametnikud olid Erdogani ebausaldusväärsuse pärast nii mures, et NATO peaks kaaluma Türgi väljasaatmist.
Kilicdaroglu ütleb, et ta taaselustab Türgi püüdluse ühineda Euroopa Liiduga ja toetab Rootsi vastuvõtmist.
Erdogani majanduslik ja poliitiline halb juhtimine võib viia tema lüüasaamiseni.
2002.aastal võitis Erdoğan oma esimesed riiklikud valimised inflatsiooni ründamise, majanduse parandamise ja korruptsiooni vastu võitlemise platvormil. 2022.aasta sügisel jõudis aastane inflatsioon 86 protsendini, mis on 24 aasta kõrgeim näitaja.
Veebruari maavärinad olid tänapäevase Türgi ajaloo halvim looduskatastroof – 6.veebruari maavärin võib olla viimase 2000 aasta suurim.
Türgis hävis hinnanguliselt 280 000 hoonet või sai “struktuurilise kompromissi”, mistõttu tuleb need maha jätta. Arv on fakt, mitte arvamus. Aprilli alguses tõstis Türgi siseministeerium hukkunute arvu 50 399-ni. Abiorganisatsioonid teatasid, et umbes 1,5 miljonit maavärinate üle elanud türklast elas endiselt telkides või muudes ajutistes ruumides.
Erdogani aeglane ja kehv reageerimine on muutnud maavärinad valimisprobleemiks, mida ta ei suuda kõigutada.
Kas cronyism takistas taastumist? Türgi katastroofide ja hädaolukordade juhtimise eesistujariiki (AFAD, katastroofi lahendamisega tegelev agentuur) juhib poliitiline isik, kellel on vähe hädaolukordade juhtimise kogemusi.
Valitsuse suutmatus ehitusstandardeid jõustada on kindlasti probleem. Mõned kriitikud kahtlustavad, et katastroofile aitas kaasa riiklike ja kohalike ametnike korruptsioon. Valitsuse “ehitusamnestiad” võimaldasid ehitajatel eirata ohutusnorme piirkondades, kus oli eluasemepuudus. 2018.aastal lubas Erdoğan ühe Kahramanmarase linnas. 2019.aasta märtsis mainis ta avalikult Kahramanmarase uut eluaset kui üht oma administratsiooni suurimat saavutust.
Veebruaris tegid maavärinad linna maatasa.
