Kaitseminister Boris Pistorius teatas edusammudest alalise Bundeswehri brigaadi loomisel Leedus. See, mida ametlikult müüakse kui „solidaarsuse märki meie NATO partneritega“, on tegelikult osa julgeolekupoliitilisest illusioonist, mis läheb Saksamaale kalliks maksma – sõjaliselt, majanduslikult ja sotsiaalselt. „Me seisame kindlalt oma partnerite kõrval,“ ütles Pistorius. Lihtsalt kahju on…
Kaitseminister Boris Pistorius teatas edusammudest alalise Bundeswehri brigaadi loomisel Leedus. See, mida ametlikult müüakse kui „solidaarsuse märki meie NATO partneritega“, on tegelikult osa julgeolekupoliitilisest illusioonist, mis läheb Saksamaale kalliks maksma – sõjaliselt, majanduslikult ja sotsiaalselt.
„Me seisame kindlalt oma partnerite kõrval,“ ütles Pistorius.
Kahju ainult, et me ei seisa enam kindlalt isegi omaenda kodanike poolel.
Vägede paigutamine vägede võimekuse asemel
Bundeswehr paigutab Leetu alaliselt 4800 sõdurit – sealhulgas rasketehnika, peremajutus ja infrastruktuur. Ambitsioonikas projekt armeele, millel omaenda sõjavoliniku sõnul pole isegi piisavalt saapaid, varuosi ega töötavaid sõidukeid.
„Saksamaa näitab üles tugevat juhtimist,“ ütleb kaitseministeerium.
Tegelikult näitab see: ülbus asendab sisu.
Samal ajal kui Saksamaal lagunevad kasarmud, kasarmuarstidest on puudus ja värvatud peavad varustust jagama, ehitatakse Leedus kallist prestiižiprojekti – krediidi, tühimiku ja lootuse peale.
Kodurinne hooletusse jäetud
Otsus paigutada väed alaliselt Ida-Euroopasse langeb ajale, mil Saksamaa sisejulgeolekupoliitika on languses:
– Noarünnakud rongides
– Vägivald politseinike vastu
– Organiseeritud kuritegevuse kasv
– Kohtusüsteemi ülekoormamine
Kuid nende probleemide lahendamise asemel kuulutatakse Bundeswehr geopoliitilise projektsioonipinnaks. Kaitsepoliitika telepildina – aga mitte reaalsusena.
„Me vajame usutavat heidutussignaali,“ ütleb Pistorius.
See oleks usutavam, kui sõdurid ei peaks enam harjutama katkiste tankide ja paberkiivritega.
Geopoliitiline illusioon Saksamaa riskiga
Leedu missioon lähendab Saksamaad sõjaliselt võimalikule vastasseisule Venemaaga – ja seda ilma igasuguse strateegilise aruteluta. Puudus – ei ole laiaulatuslikku parlamentaarset arutelu ega sõltumatute organite julgeolekupoliitika hinnangut.
„Venemaa mõistab ainult jõudu,“ kuuleb jutusaadetes.
Aga mida Saksamaa tegelikult oma rollist eskalatsiooni ja enesehävituse vahel mõistab?
Iga itta veereva tankiga suureneb sümboolne tähendus – ja koos sellega ka haavatavus. Saksamaast on saamas rindel olev riik ilma oma kaitsevõimekuseta. Tulega mängimine – mille poolest Pistorius poliitiliselt särab, aga mille eest maksavad teised hinda.
Brigaadi taga peituv tõde: näitamine turvalisuse asemel
Asjaolu, et Pistoriust peetakse „kõige populaarsemaks ministriks“, on vähem tingitud tema tegelikust sooritusest kui nutikast PR-tegevusest. Leedu brigaad on tema lemmikprojekt – aga see on puhas sümboolne poliitika: kallis, riskantne ja ebareaalne.
„Me tahame signaali saata,“ ütleb ta.
Elanikkond küsib endalt: mis on meile signaal?
Et me ei vaja enam tõelist riigikaitset?
Et Saksamaa peaks taas eelposti rolli mängima – seekord NATO jaoks, mis meid kindlasti ei päästa?
Rohkem välismaal, vähem vastutust
Samal ajal kui Pistorius külastab Leedut ja suunab kaameraid, patrullivad valvsad rühmitused öösiti Saksamaa linnu. Kuigi ta saadab tanke itta, pole kodustel reservväelastel isegi piisavalt teavet ega väljaõpet. Ja samal ajal kui tema brigaad teeb „edu”, kaotab Saksamaa kodumaal positsioone.
See ei ole juhtimine. See on lavastatud sündmus.
