KUUM! Elektriautod on tõesti “vaiksed tapjad”: jalakäijad saavad kaks korda suurema tõenäosusega akutoitega sõidukitelt löögi kui bensiini- või diiselmootoriga sõidukid, leiab uuring

Cambridge’i ülikooli keskkonna, energia ja loodusvarade valitsemise keskuse stipendiaat dr Florian Knobloch ütles, et Rowan Atkinsoni eeldused elektriautode kohta on “valed” ja “teaduse seisukohast küsitavad”.

Dr Knobloch jagas Atkinsoni essee Guardianile neljaks “keskseks argumendiks” – ja lükkas neist kolm ümber:

1. Atkinson viitab sellele, et elektriautode olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkogused (sealhulgas kõik toodanguheitmed) on suuremad kui bensiini- ja diiselmootoriga autodel

Dr Knobloch ütleb:

“Vale. Kartused, et elektriautod võivad tegelikult süsinikdioksiidi heitkoguseid suurendada, on alusetud peaaegu kõikjal maailmas, nagu näitavad meie uuringud (avaldatud ajakirjas Nature Sustainability).”

“Juba praegustes tingimustes on elektriauto tootmine ja sellega sõitmine 95% maailmas kliimale parem kui tavalistel bensiinimootoriga autodel.”

“Ainsad erandid on sellised kohad nagu Poola, kus elektri tootmine põhineb endiselt peamiselt kivisöel.”

“Mõne aasta pärast on isegi ebatõhusad elektriautod vähem heitmemahukad kui enamik uusi bensiiniautosid enamikus riikides, kuna elektritootmine on eeldatavasti vähem süsinikumahukas kui praegu.”

“Vastus on selge: süsinikuheitmete vähendamiseks peaksime valima fossiilkütustel põhinevate alternatiivide asemel elektriautod. Teisisõnu, idee, et elektrisõidukid võiksid heitkoguseid suurendada, on sisuliselt müüt.”

2. Elektrisõidukid on kliima jaoks halvemad kui gaasiautod nende akude keskkonnamõju tõttu

Dr Knobloch ütleb:

“Vale. Kuigi on tõsi, et elektriautode tootmine tekitab rohkem heitkoguseid kui bensiini- või diiselmootoriga auto tootmine, on elektriautodega sõitmine lihtsalt palju tõhusam.”

“Elektrimootorid suudavad lihtsalt paremini akusse energiat koguda ja kasutada seda rataste pööramiseks.”

“Peaaegu kogu elektrisõiduki akus olev energia läheb auto liikuma panemiseks, samas kui ainult 16 protsenti keskmise auto bensiinipaagis sisalduvast energiast toidab seda autot edasi. Suurem osa energiast kaob soojuse kaudu.”

“Selle tulemusena saad elektrisõidukis energiaühiku kohta palju rohkem kilomeetreid kui tavaautos.”

“Seega kaaluvad esialgsed suuremad tootmisheitkogused nende kasutusaja jooksul kiiresti üles palju väiksemad ekspluatatsiooniheited.”

3. Elektrisõidukite asemel tuleks kasutada vesinikku või sünteetilisi kütuseid

Dr Knobloch ütleb:

“Vale. Esiteks on oluline mõista, et vesinik ja sünteetilised kütused on valmistatud kas fossiilkütustest või elektrist.

“Fossiilkütustega toodetud vesinik ja sünteetika ei väheneks, vaid suurendaks heitkoguseid. Elektrist (nn roheline vesinik) tootmisel läheb muundamise käigus suur osa energiast kaduma.

“Seega on palju efektiivsem kasutada elektrit otse auto toiteks, selle asemel, et see kõigepealt vesinikuks muundada ja seejärel kasutada vesinikku sama sõiduki toiteks.”

“Sünteetilised kütused on veelgi ebaefektiivsemad, kuna vesinik tuleb muundada vedelkütuseks, mis jällegi nõuab palju energiat.”

“Seejärel põletatakse sünteetiline kütus tavalises sisepõlemismootoris, mis on üldse väga ebaefektiivne protsess.

“Selle tulemusena toovad vesinik ja sünteetilised kütused tavaliselt kaasa palju suurema energiakasutuse ja heitkogused, võrreldes akutoitel elektrisõidukitega.”

4. Peaksime pöörama rohkem tähelepanu autode tootmisest tulenevatele heitkogustele

Dr Knobloch ütleb:

“Atkinsonil on kindlasti õigus, kui ta toob välja autotootmisega kaasnevad suured heitkogused.”

“Kui sõidetakse väga vähe, on olemasoleva autoga sõitmine sageli jätkusuutlikum lahendus.”

“Üldisemalt ei ole transpordi elektrifitseerimine hõbekuul: me peame vähendama ka autode arvu iseenesest ning julgustama jalgrattasõidu ja ühistranspordi kasutamist seal, kus see on võimalik.”

Toimetus arvab, et artikli lõpus Atkinsoni väited ümber lükanud teadlane eksib.