Hr Bhatti ütles, et Kanada oli kunagi ülemaailmne meister usulise rõhumise vastu. Siiski märkis ta, et aastakümnete jooksul on paljude poliitiliste liidrite kasvav ükskõiksus toonud kaasa selle hiilguse hääbumise.
“Ma usun, et meie kui kanadalaste esimene samm meie riigi kui usuvabaduse eest võitleja maine taastamise suunas kogu maailmas algab sellest, et mõistame täpselt, mis usuline tagakiusamine tegelikult on,” ütles ta.
“Kanadalastena usun, et meil on kohustus rääkida nende eest, kes ei saa enda eest rääkida või nende eest, kes ei saa kummardada Jumalat nii, nagu nad valivad või ei suuda seista selle eest, mida nad õigeks peavad või ei saa vastu seista sellele, mis nende arvates on vale või ei saa valida, kes nende riiki valitseb.”
Hr Bhatti lisas, et Kanada seisab silmitsi väljakutsetega ka kodus ja peab jääma valvsaks “hiilivate ohtude suhtes meie enda isikuvabadustele siin”.
Hr Genuis kordas oma märkust, rõhutades, et viimastel aastatel on maha põletatud või vandaalitsetud üle 100 kiriku. Siiski märkis ta, et “
puudub täielik poliitiline vastus rünnakutele, mida oleme näinud kirikute vastu”.
“Kuid me ei tohiks eirata ohte usuvabadusele kodus ja me peaksime esitama oma juhtidele väljakutseid ka nendes asjades. Kuna slaid võib juhtuda kõikjal. Meie põhiõiguste kaitsest eemaldumine võib toimuda ükskõik millises maailma osas ja me ei tohiks eeldada, et see ei saa kunagi juhtuda siin Kanadas,” ütles ta.
Hiina, keda peetakse laialdaselt üheks maailma “halvimaks usuliste õiguste rikkujaks”, on oma kommunistliku ideoloogia toetamiseks ja poliitilise kontrolli säilitamiseks korraldanud tagakiusamist erinevates vormides, ütles õiguste kaitsja ülemaailmsel usulise tagakiusamise foorumil Edmontonis.
Hong Kong Watchi poliitikanõunik Katherine Leung kommenteeris, miks teatud režiimid või valitsused tajuvad usuvähemuste rühmade tagakiusamisel eelist või vajadust.
Ta lisas, et režiimi usulise tagakiusamise eesmärk on tagada sotsiaalne ja poliitiline kontroll. “Nad tahavad veenduda, et kui te kummardate, kui mõtlete oma elu kõige olulisematele asjadele, on see [Hiina juht] Xi Jinping, Hiina Kommunistlik Partei (HKP), Hiina Rahvavabariik – mitte Jumal või muud jumalused, keda inimesed Hiinas võiksid kummardada,” ütles pr Leung.
Pr Leung kuulus kolmeliikmelisse paneeli, mis kutsus üles uuendama teadlikkust religioonide ja vaimsete tavade tagakiusamisest kogu maailmas, sealhulgas Falun Gong, kristlus ning moslemid Hiinas ja Pakistanis. Ülejäänud kaks panelisti olid konservatiivist parlamendiliige Garnett Genuis ja Pakistani-Kanada inimõiguste kaitsja David Bhatti.
Hiina kristlased seisavad konfessioonipõhiste agentuuride kaudu silmitsi ka riigi kontrolliga. Pr Leung osutas kolme ise patriootlikule liikumisele, riigi poolt sanktsioneeritud protestantlikule organisatsioonile, mis tegutseb HKP järelevalve all. Selle mõju hõlmab parteile lojaalsete vaimulike määramist, kes järgivad riigi kontrolli all olevaid eeskirju.
Katoliiklased seisavad silmitsi sarnase riikliku kontrolliga selliste üksuste kaudu nagu Hiina patriootlik katoliku ühendus, mis jälgib riigi poolt heaks kiidetud vaimulike ametisse nimetamist, kes vastavad partei usulistele piirangutele, ütles pr Leung.
Kanada taastamine usuvabaduse eest võitlejana
Hr Bhatti ütles, et 2. märtsil toimunud ülemaailmse usulise tagakiusamise foorum langes kokku tema onu Shahbaz Bhatti mõrvaga 13 aastat tagasi 2. märtsil 2011. Shahbaz Bhatti, ainus kristlane, kes teenis Pakistani peaministri Yusuf Raza Gilani kabinetis, lasti surmavalt maha väljaspool oma ema kodu Islamabadis oma usu toetamise eest. Aastal 2022 pühendati talle Bramptoni avalik park, Ont., et tunnustada tema usuliste õiguste eest seismist.
Hr Bhatti ütles, et Kanada oli kunagi ülemaailmne meister usulise rõhumise vastu. Siiski märkis ta, et aastakümnete jooksul on paljude poliitiliste liidrite kasvav ükskõiksus toonud kaasa selle hiilguse hääbumise.
“Ma usun, et meie kui kanadalaste esimene samm meie riigi kui usuvabaduse eest võitleja maine taastamise suunas kogu maailmas algab sellest, et mõistame täpselt, mis usuline tagakiusamine tegelikult on,” ütles ta.
“Kanadalastena usun, et meil on kohustus rääkida nende eest, kes ei saa enda eest rääkida või nende eest, kes ei saa kummardada Jumalat nii, nagu nad valivad või ei suuda seista selle eest, mida nad õigeks peavad või ei saa vastu seista sellele, mis nende arvates on vale või ei saa valida, kes nende riiki valitseb.”
Hr Bhatti lisas, et Kanada seisab silmitsi väljakutsetega ka kodus ja peab jääma valvsaks “hiilivate ohtude suhtes meie enda isikuvabadustele siin”.
“Kuid me ei tohiks eirata ohte usuvabadusele kodus ja me peaksime esitama oma juhtidele väljakutseid ka nendes asjades. Kuna slaid võib juhtuda kõikjal. Meie põhiõiguste kaitsest eemaldumine võib toimuda ükskõik millises maailma osas ja me ei tohiks eeldada, et see ei saa kunagi juhtuda siin Kanadas,” ütles ta.