Kui rahvaga ei konsulteerita oluliste otsuste puhul ja ta ei saa osaleda, kui enesemääramisõigus piirdub valimistega ja kui rahvas on sunnitud pärast valimisi neli aastat vaatlema, kuna neil puuduvad protseduurid, näiteks võimalus valitsust igal ajal välja hääletada, siis ei ole rahvas suveräänne. Need asjakohased tähelepanekud Saksamaa „demokraatia” kohta on viinud „ühise hüve lobi” järeldusele, et see vajab kiiremas korras muutmist. Seetõttu on „Kodanikualgatus tulevikuks” esitanud Bundestagi parlamendifraktsioonidele taotluse rahvahääletuseks rahvahääletuse kohta. Ootame põnevusega reaktsioone. (hl)
Rahvasuveräänsus – väidetavalt
Ühise Hea Lobby
Saksamaa Liidupäevale esitati rahvahääletuse taotlus rahvahääletuseks
Usaldus demokraatia vastu väheneb. Samal ajal kasvab populism. Kuna kõik parteid ja kõik riigiasutused on põhiseaduse ja rahvusvaheliste lepingute kohaselt kohustatud edendama, edasi arendama ja austama rahva enesemääramisõiguse teostamist ning kuna parteidel on lubatud osaleda ainult poliitilises otsustusprotsessis, esitas kodanikualgatus GemeinWohl-Lobby (Ühiskonna Heaolu Lobby) 26. mail 2025 viiele Bundestagi parlamendirühmale petitsiooni, milles paluti korraldada föderaalsel tasandil rahvahääletusel kavandatava rakendusseaduse üle või lasta see vastu võtta Saksamaa Bundestagis.
Rahvaseadusandluse reguleerimine on mitu korda olnud koalitsioonilepingute teemaks. Liidupäeva erinevad erakonnad on juba käivitanud mitu algatust rahvaseadusandluse kehtestamiseks ja reguleerimiseks föderaalsel tasandil. Kuigi kõik erakonnad on teadlikud, et põhiseadus annab neile ainult osalemise rahva poliitilises tahte kujundamises, on rahvaseadusandluse kehtestamine föderaalsel tasandil teatud parlamendifraktsioonide vastuseisu tõttu korduvalt läbi kukkunud.
Kõik parteid, eranditeta, on pühendunud vabale demokraatlikule põhikorrale. Seetõttu kirjutas Adenauer oma memuaarides: “Iga partei eksisteerib rahva, mitte iseenda jaoks.” Kuna Saksamaa Liitvabariik on demokraatlik ja sotsiaalne föderaalriik, lähtub kogu riigivõim põhiseaduse kohaselt rahvalt. Ainult rahvas on suveräänne.
Ühelgi parteil pole õigust rahva suveräänsust kahtluse alla seada ja seda üksnes valimistega piirata. Saksa rahval, nagu igal teiselgi, on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja alusel enesemääramise õigus ja ta võib igal ajal vabalt oma poliitilise staatuse üle otsustada. Seda asjaolu kinnitas sõnaselgelt Liidupäev 23. detsembril 2021, samuti Liidu Konstitutsioonikohus kahes otsuses: Lissaboni otsuses 30. juunil 2009 ja 25. juulil 2012 otsuses “Saksamaa Liidupäeva valimiste kohtade jaotamise korra uue määruse” kohta. Kuigi Liidu Konstitutsioonikohtu kahe otsuse kohaselt saavad kodanikud valimiste ja referendumite kaudu määrata avaliku võimu isikuid ja sisu ning nad ei allu ühelegi poliitilisele võimule, millest nad ei saaks kõrvale hiilida, on rahvas, tõeline suverään, täielikult võimetu.
- Kui rahvaga ei konsulteerita ja ta ei saa oluliste otsuste langetamisel sõna sekka öelda, siis rahvas ei ole suveräänne.
- Kui enesemääramisõigus piirdub valimistega, siis rahvas ei ole suveräänne.
- Kui aga rahvas on sunnitud neli aastat pärast valimisi pealt vaatama, kuna neil puuduvad igasugused protseduurid, näiteks valitsejate ametist tagandamine enne valimisperioodi lõppu, siis ei ole rahvas suveräänne.
Kuigi Liidu Konstitutsioonikohtu hinnangul on “rahva enesemääramine valimiste ja referendumite kaudu enamuse põhimõtte kohaselt” konstitutiivne, ei ole Liidupäev veel täitnud oma põhiseadusest tulenevat kohustust. Valimiste, aga mitte referendumite jaoks on olemas rakendusseadus.
Põhiseadusliku demokraatliku põhikorra lõpuleviimiseks esitati kodanikualgatuse korras Bundestagile föderaalsel tasandil rahvahääletuse rakendusseadus, mis oli kodanike korraldatud hääletusel valimiseks saadaval nelja seaduseelnõu (SPD, DIE LINKE, Mehr Demokratie e. V., Bürgerinitiative GemeinWohl-Lobby) üle ning valiti välja valdava enamusega hääletanud kodanike poolt.
Rahvas on suveräänne ja seega on näiteks föderaalsel tasandil toimuvate referendumite rakendusseaduse üle korraldatav referendum mitte ainult lubatud, vaid see on ka põhiseaduse alus. Rahvas on kõrgeim konstitutsiooniline organ. Riigivõimu teostab rahvas ja teised organid (seadusandlik võim, valitsus ja kohtusüsteem), mis seega eksisteerivad koos rahvaga põhiseaduslike organitena, mitte rahva asemel või asemel. Teised organid täidavad rahva tahte elluviimisel vaid alluvat funktsiooni.
Selleks, et rahvas saaks põhiseaduses sätestatud riigivõimu regulaarselt teostada, tuleks rahvahääletuse teel vastu võtta rahvahääletuse rakendusseadus, mis reguleerib protsessi. Põhiseadus ei keela referendumeid ja referendumite reguleerimiseks ei ole vaja seadust. Referendumitele ei kohaldu mingeid seaduslikke reservatsioone. Seetõttu peaksid kodanikud ise otsustama, mida nad igal tasandil sobivaks peavad – teisisõnu, milliseid regulatsioone nad endale kehtestada soovivad. Lõppkokkuvõttes vastutavad nad kõigi riigiasutuste eest.
Kõiki parlamentaarse seadusandlusega reguleeritavaid valdkondi saab reguleerida ka otsese demokraatia kaudu. Parlament jääb poliitilise debati ja otsuste tegemise kohaks. Rahvas kui riigivõimu kandja saab aga selle teostamise üle tõhusama mõju, kui ta ärgitab parlamenti tegelema konkreetsete küsimustega või langetab ise otseseid sisulisi otsuseid. Suurem kodanike otsene osalemine viib parlamentaarse demokraatia kinnistumiseni ja taaselustamisele. Meie vaba demokraatlik põhiseaduslik kord kohustab meid kõiki tugevdama usaldust demokraatia vastu. Kodanikualgatus “Avaliku Hea Lobby” palub viielt parlamendirühmalt vastust hiljemalt 30. juuniks 2025.
Kontakt: Marianne Grimmenstein kontakt@gemeinwohl-lobby.de
Parlamendifraktsioonidele suunatud referendumi tekst:
https://gemeinwohl-lobby.de/petition-an-den-bundestag/
