Avaleht Esileht Kohtunik Thomas uurib erinõunik Jack Smithi ametisse nimetamist Trumpi kuulamisel

Kohtunik Thomas uurib erinõunik Jack Smithi ametisse nimetamist Trumpi kuulamisel

Autor Naveen Athrappully kaudu Epoch Times,

USA ülemkohtu kohtunik Clarence Thomas on küsinud endise presidendi Donald Trumpi advokaatidelt, kas nad vaidlustasid erinõunik Jack Smithi volitused esitada presidendi vastu süüdistus.

25. aprillil kuulas USA ülemkohus suulisi argumente kohtuasjas, mis puudutas president Trumpi puutumatust süüdistuse esitamise eest tema eesistumise ajal toime pandud ametlike tegude eest. Kohtuistungil küsis kohtunik Thomas Trumpi kohtus esindanud advokaadilt John Sauerilt“Kas te vaidlustasite selles kohtuvaidluses erinõuniku määramise?” Hr Smithi määras kohtuasja juurde peaprokurör Merrick Garland.

Hr Sauer ütles, et Trumpi advokaadid ei ole praeguses kohtuasjas ülemkohtus selliseid muresid “otseselt” tõstatanud. Kuid “see viitab siin väga olulisele küsimusele, sest üks [prokuratuuri] argumente on muidugi see, et meil peaks olema selline korrektsuse eeldus,” nentis Sauer.

“See viib reaalsusesse, et meil on siin erakordne prokuratuuri võim, mida teostab keegi, keda president ei ole kunagi nimetanud või senat kunagi kinnitanud. … Me ei olnud seda antud juhul veel tõstatanud, kui see juhtum edasi kaevati.”

Hr Sauer ütles, et nõustub “peaprokuröri [Edwin] Meese ja peaprokuröri [Michael B.) esitatud analüüsiga. Mukasey,” viidates kahe endise peaprokuröri 19. märtsil ülemkohtule esitatud amicus brief’ile.

Selles märkisid kaks peaprokuröri, et olenemata sellest, mida keegi puutumatuse küsimusest arvab, ei ole hr Smithil “volitusi süüdistuse esitamiseks”.

“Neid meetmeid saavad võtta ainult isikud, kes on nõuetekohaselt määratud föderaalametnikeks nõuetekohaselt loodud föderaalametitesse. Smithil on tohutu jõud ja ta ei vasta tõhusalt kellelegi,” kirjutasid nad.

Kuid ei Smith ega erinõuniku amet, mille alusel ta väidetavalt tegutseb, ei vasta nendele kriteeriumidele. Ja see on õigusriigi jaoks tõsine probleem, olenemata sellest, mida keegi arvab Smithi süüdistuse esitamisel kõne all olevast käitumisest.”

Peaprokurör Garland nimetas hr Smithi USA justiitsministeeriumi (DOJ) erinõunikuks, viidates mitmele põhikirjale.

Kuid ükski neist põhikirjadest isegi “ei andnud peaprokurörile kaugeltki volitust nimetada eraisik või valitsuse töötaja erakorraliseks kriminaalõiguslikuks õiguskaitseks erinõuniku tiitli all”.

Kaks peaprokuröri lisasid, et on aegu, mil erinõuniku määramine oleks asjakohane ja et USA põhiseadus lubab selliseid kohtumisi.

Kuid “peaprokurör ei saa nimetada kedagi, keda senat pole kunagi kinnitanud, Ameerika Ühendriikide advokaadi asendajaks tiitliga “erinõunik”,” lisasid nad.

“Smithi ametisse nimetamine oli seega ebaseaduslik, nagu ka kõik sellest tulenevad teod, sealhulgas tema süüdistamine endise presidendi Donald Trumpi vastu.”

Kohtuasi Trumpi vastu

USA ülemkohus arutab president Trumpi puutumatuse juhtumit osana hr Smithi süüdistusest endise presidendi vastu, väites, et ta üritas õõnestada presidendivõimu üleandmist pärast 2020. aasta valimisi. President Trumpile on esitatud süüdistus neljas kriminaalasjas.

President Trump oli palunud madalama astme kohtutel toetada tema väiteid presidendi puutumatuse kohta, kuna meetmed võeti ette tema presidendiks oleku ajal.

Pärast seda, kui madalama astme kohtud keeldusid taotlust rahuldamast, pöördus 45. president USA ülemkohtusse, väites, et tema tegevus presidendina on kaetud presidendi puutumatusega.

Ülemkohus nõustus kaaluma järgmist küsimust – “Kas ja kui jah, siis mil määral on endisel presidendil presidendi puutumatus kriminaalvastutusele võtmise suhtes käitumise eest, mis väidetavalt hõlmas ametlikke tegusid tema ametiajal.”

Kohtus hoiatas hr Sauer kohtunikke presidendi puutumatust õõnestava kohtuotsuse tegemise eest, märkides, et Ameerika president ei saa enam oma tööd korralikult teha, kui ta pole kindel, kas tema tegevus toob kaasa süüdistuse esitamise aastaid pärast ametist lahkumist.

“Kohtu otsuse tagajärjed ulatuvad siin palju kaugemale selle juhtumi asjaoludest,” ütles ta. “Ameerika ajaloo 234 aasta jooksul ei esitatud ühelegi presidendile tema ametlike tegude eest kunagi süüdistust. Meie põhiseaduse koostajad pidasid energilist täitevvõimu vabaduse kindlustamiseks hädavajalikuks.”

“Kui presidenti saab kohe pärast ametist lahkumist tema kõige vastuolulisemate otsuste eest süüdistada, kohtu alla anda ja vangistada, moonutab see ähvardav oht presidendi otsustusprotsessi just siis, kui on kõige rohkem vaja julget ja kartmatut tegutsemist.”

Veelgi enam, presidendi puutumatuse puudumine tähendab, et igast presidendist saab veel ametis olles potentsiaalne kandidaat poliitiliste rivaalide väljapressimiseks, lisas Sauer.

“Presidendi vastutusele võtmine tema ametlike tegude eest on uuendus, millel pole ajaloos ega traditsioonides tugipunkti ning mis ei sobi kokku meie põhiseadusliku struktuuriga,” ütles ta.

Ülemkohtu kohtunikud tundusid skeptilised president Trumpi väidete suhtes, et tal on õigus absoluutsele puutumatusele oma tegevuse eest presidendina. Kuid kohtunikud näisid olevat avatud ka aktsepteerima, et presidentidel on teatav puutumatus.

Kohus võiks otsustada saata asja tagasi Washingtoni ringkonnakohtusse koos juhistega presidendi ametlike ja eraviisiliste toimingute eristamiseks, et oleks võimalik läbi viia täiendavaid faktide kogumise menetlusi.

Selline samm lükkaks edasi endise presidendi kohtuprotsessi Washingtonis ja potentsiaalselt ka kolme teise juhtumiga seotud menetluse. See annab president Trumpile strateegilise võidu, kuna ta üritab juhtumeid kuni valimisteni edasi lükata.

Exit mobile version