Maakera kujuteldav telg muudab läbi aegade tasapisi oma suunda (21 000 aastat tsükliga) , samuti on maa orbiit Päikese suhtes elliptiline (ehk siis Maa läheneb ning kaugeneb Päikesest) ning lisaks sellele see elliptiline orbiit muudab pidevalt oma paiknemist Päikese osas. Kliima soojenemine ning jahtumine on osa sellest, kuidas Maakera Päikese suhtes asub. Näe Gröönimaa oli ka kunagi täiesti roheline, mtte jää alla mattunud ! Täna kliima soojeneb, kunagi tuleb jälle uus jääaeg, see on osa meie planeedi elutsüklist.
Kliima on kogu Maa ajaloo vältel pidevalt muutunud ja ilmselt muutub ka edaspidi. Soojadel perioodidel on Maa keskmine õhutemperatuur olnud praegusest umbes seitse kraadi kõrgem ja jahedamatel 6-10 kraadi madalam. Teadlased on kindlaks teinud, et enamik teadaolevaid kliimamuutusi on olnud tsüklilised.
Suurte tsüklite pikkus on umbes 150 miljonit aastat, kuid nende piires eristatakse omakorda lühemaid külma- ja soojaperioode ning ka üsna vähese kestusega kliimarütme.
Maakerale tervikuna ei tee kliimamuutused kahju. Probleem on maakeral elavatel taime- ja loomaliikidel (sh inimesel), kes on suuremate muutuste puhul sunnitud kas asukohta muutma või välja surema.
Kliimamuutusi põhjustavad tegurid
Päikesekiirguse hulk. Sõltuvalt Päikese aktiivsusest varieerub päikesekiirguse hulk, mis Maani jõuab. Päikesekiirguse hulka mõjutavad ka orbiidi kuju, Maa pöörlemistelje kaldenurk orbiidi tasapinna suhtes ja pöörlemistelje orientatsioon nn kinnistähtede suhtes.
Maismaa ja ookeani erinev soojusmahtuvus. Laamade liikumise ja mäetekkeprotsesside käigus on miljonite aastate jooksul muutunud ja muutub ka edaspidi mandrite ja ookeanide pindala ning asukoht. Mandrite asendi muutusega kaasnevad ka muutused hoovuste ja õhumasside liikumises ning soojuse ümberjaotumises.
Atmosfääri koostis. Aja jooksul on Maa atmosfääri koostis muutunud, nt algses atmosfääris ei olnud hapnikku, viimastel aastakümnetel on suurenenud CO₂ sisaldus jne. Koostise muutumine on mõjutanud kiirguse neeldumist ja selle kaudu kasvuhooneefekti.
Kiirguse neeldumist mõjutab ka tahkete osakeste hulk atmosfääris. Arvatakse, et 65 miljonit aastat tagasi põrkas Maa kokku meteoriidiga, mille tagajärjel paiskus õhku rohkesti tahkeid osakesi, maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk vähenes, kliima jahenes ja dinosaurused surid välja.
Ka võimsate vulkaanipursete käigus paiskub õhku mitmesuguseid gaase ja tahkeid osakesi, mis tekitavad hälbeid atmosfääri läbipaistvuses.
Inimtegevusest lisanduv CO₂ moodustab globaalsest süsinikuringest väga väikese osa.
Enamik mäeliustikke on geoloogilises mõttes noored ( u 6000 a), mis viitab sellele, et kliima võib olla väljumas suhteliselt jahedamast kliimatsüklist, mitte ei ole tegemist ekstreemse kuumenemisega. Pigem siis normaliseerumisega.
Antarktise jääkilbi puurimisel saadud andmed näitavad, et õhutemperatuuri tõus on igas kliima soojenemise tsüklis ennetanud õhu süsihappegaasisisalduse suurenemist. CO₂ kontsentratsiooni tõus on temperatuuri tõusu tagajärg, mitte põhjus.
Kliimasüsteem on väga keeruline, tänapäeval ei teata veel kõiki kliimat kujundavate tegurite koosmõju seaduspärasusi.
Näiteks ookeani hoovuste ja Päikese solaarkonstandi juhuslikud muutused mõjutavad globaalset kliimat rohkem kui CO₂ kontsentratsiooni suurenemine.
Lisaks:
Keskmise õhutemperatuuri arvutamine ei ole usaldusväärne. Väga vähe on meteoroloogilisi andmeid ookeanide, Gröönimaa, suurte polaar-, kõrbe- ja vihmametsaalade kohta. Aafrika, Siber ja suurem osa Kanadast on ilmajaamadega väga hõredalt kaetud.
Ilmajaamade arv on viimastel kümnenditel kogu maailmas vähenenud. Suurenenud on linnade lähedal asuvate ilmajaamade osakaal, mille mõõtmistulemused on mõjutatud linnade soojasaartest.
Maapealsete jaamade ja satelliitide mõõtmisandmed lähevad lahku. Satelliitidelt mõõdetud andmed on usaldusväärsemad, hõlmavad ühtlaselt kogu planeeti, kuid näitavad väiksemat soojenemist kui ilmajaamad.
Et kliima soojenemises ja eriti selle mõjus on palju ebaselget, pole mõistlik selle peale raha kulutada.
Paljud alternatiivsed energiaallikad on kallimad ja vähem töökindlad kui traditsioonilised fossiilkütust tarbivad vahendid. Kallim energia tähendab seda, et rahvas muutub asjatult vaesemaks.
Paljud kasvuhoonegaaside vähendamise kavad ja alternatiivid on väga energiamahukad, mistõttu nende kasutegur on kaheldav.
Pidevalt kasvav rahvastik vajab toitmist, mistõttu peab suurenema ka haritava põllumaa kogupindala ja kasutamise intensiivsus.
//Toomas T//
