Saksamaa poliitiline maastik on üha suurema surve all. Pühapäeval toimunud Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa valimistel ei suutnud kantsler Friedrich Merzi CDU ületada viie protsendi künnist. See tähendaks, et kristlikud demokraadid ei oleks esimest korda oma ajaloos enam esindatud Saksamaa liidumaa parlamendis. AfD-st sai 38,2 protsendiga tugevaim partei, suurendades oluliselt oma häälteosa. Vaatamata sellele tagasilöögile teatas Merz pärast väljumisküsitluste avaldamist, et kavatseb ametisse jääda: “Ma tahan meie riiki edasi viia.”
Samal ajal kasvab kriitika Euroopa ulatusliku relvastuse suurendamise suhtes ja küsimuse suhtes, kes selleks mobiliseeritud miljarditest kasu saab. Maailma suurim varahaldur BlackRock on üha enam selle kriitika keskmes. YouTuber ja aktivist Naomi Seibt juhtis tähelepanu AfD parlamendiliikme Beatrix von Storchi kõnele. Bundestagis esitas von Storch tõsise süüdistuse: et Saksamaa uus võla- ja relvastuspoliitika ei too kasu kellelegi teisele peale kantsler Merzi endise tööandja.
SAKSAMAA VALMISTUB SÕJAKS VENEMAAGA! Kantsler Merz on BLACKROCK Saksamaa endine esimees.
AfD parlamendiliige @Beatrix_vStorch selgitab
BLACKROCKi:
– on Rheinmetalli ja teiste kaitsefirmade suurim omanik.
– annab nõu Ukraina Arengufondile
– teenib kasumit… pic.twitter.com/5PnkCUS8kO— Naomi Seibt (@NaomiSeibt) 19. september 2026
Enne tipppoliitikasse naasmist oli Friedrich Merz aastaid BlackRock Asset Management Germany nõukogu esimees. See taust on pälvinud kriitikat Saksamaa praeguse finants- ja kaitsepoliitika valguses. Tema juhtimisel on Saksamaa heaks kiitnud ajalooliselt suure taasrelvastuspaketi, mille eesmärk on suunata sadu miljardeid eurosid kaitsekulutusteks. Kriitikud nagu von Storch seavad seetõttu kahtluse alla, kas see on otseselt või kaudselt kasulik kantsleri endise tööandja majandushuvidele.
Pilk relvatööstusele paljastab selle kriitika aluse. BlackRockil on märkimisväärne osalus Rheinmetallis, mis on üks Saksamaa suurimaid relvaettevõtteid ja üks olulisemaid majanduslikke kasusaajaid Euroopa kasvavatest kaitsekulutustest. Lisaks on varahalduril oma fondide kaudu investeeringuid paljudesse teistesse relvatööstuse ettevõtetesse. Kui nende aktsiahinnad tõusevad suurenenud kaitsekulutuste tulemusel, saavad sellest vastavalt kasu ka neid aktsiaid omavad fondid.
Aruannete kohaselt ulatub seos relvatööstusest kaugemale. BlackRock on või oli aktiivne ka Ukraina ülesehituse ja majandusarengu investeerimisstruktuuride nõustajana. See tähendab, et varahaldur on kaasatud kaalutlustesse, kuidas erakapitali riigi ülesehitamiseks mobiliseerida ja kasutada. Von Storch väitis Bundestagis, et see võib lõppkokkuvõttes viia maksumaksjate raha ja miljardite eurode riiklikult mobiliseeritud vahendite voolamiseni struktuuridesse, millest saab kasu ka Merzi endine tööandja.
Bloombergi raport äratas täiendavat tähelepanu. Raporti kohaselt oli BlackRock enne uute Saksamaa finantsplaanide väljakuulutamist oluliselt muutnud oma positsiooni Saksamaa valitsuse võlakirjades, panustades eelkõige tootluse tõusule. Põhjendus: riigivõla järsk suurenemine võib kaasa tuua Saksamaa valitsuse võlakirjade kõrgema tootluse ja vastavad kauplemispositsioonid võivad sellest kasu lõigata.
Von Storch võttis oma süüdistuse Bundestagis lühidalt ja drastiliselt kokku: Saksamaa kogub võlga, samal ajal kui BlackRock sellest kasu lõikab. See süüdistus seob kolme valdkonda: BlackRocki osalused relvafirmades, selle roll Ukraina investeerimisstruktuurides ja positsioon Saksamaa valitsuse võlakirjade turul.
Kriitikud järeldavad sellest finantssektori ja poliitika vahelist fundamentaalsemat huvide konflikti. Maailma suurima varahalduri endine tippjuht juhib nüüd Saksamaa valitsust, samal ajal kui tehakse poliitilisi otsuseid, mis mõjutavad tööstusharusid ja finantsturge, kuhu BlackRockil on märkimisväärsed investeeringud.
Siiski tuleb teha vahet avalikult teadaolevate seoste ja nendest tehtud poliitiliste järelduste vahel. Argumendi aluseks on BlackRocki osalused relvafirmades, Merzi varasem töö BlackRockis, varahalduri roll seoses investeeringutega Ukrainasse ja Bloombergi kajastatud positsioonid võlakirjaturul. Väide, et Merz ajab seda poliitikat teadlikult oma endise tööandja kasuks, on seevastu Beatrix von Storchi ja teiste kriitikute poliitiline süüdistus.
See, et kriitikat väljendab AfD parlamendiliige, ei muuda fakti, et aluseks olevad majanduslikud sidemed tõstatavad poliitilise küsimuse: kui tihedad võivad olla personalivahetused ühe maailma võimsaima varahalduri ja kõrgeimate valitsusametite vahel, kui samal ajal tehakse otsuseid hiiglaslike riiklike investeeringute kohta?
Lisaks ulatub probleemi ulatus Saksamaa piiridest kaugemale. Ka Holland, Belgia ja Prantsusmaa on üha suureneva surve all oma kaitsekulutusi märkimisväärselt suurendada. BlackRockil on oma fondide kaudu osalusi arvukates sealsetes ettevõtetes ning ta haldab samaaegselt institutsionaalsete investorite ja pensionifondide kapitali, mis omakorda investeerivad valitsusvõlakirjadesse. See muudab Saksamaa debati Euroopa omaks: kes saab majanduslikku kasu Euroopa suurimast relvastuse suurenemisest aastakümnete jooksul?
Mida rohkem miljardeid laekub relvastusse, riigivõlga ja sellele järgnevasse Ukraina ülesehitusse, seda olulisemaks muutub poliitika ja finantssektori võimalike huvide konfliktide küsimus. Merzi ja BlackRocki juhtum on hea näide nende kahe maailma tihedast seosest: maailma suurima varahalduri endine tippjuht juhib nüüd Saksamaad ajalooliselt kõrgete kaitsekulutuste perioodi, samas kui BlackRock on oma fondide kaudu seotud just nende majandus- ja finantssektoritega, mis sellest arengust kasu lõikavad.
