Paul Craig Roberts
Iraan vastas Iisraeli jultunud rünnakule kõige ettekujutatavamal viisil – pöördudes ÜRO poole. Rünnakus hukkus Iraani revolutsioonikaardi ülem, armee asejuhataja ja mitu akadeemikut ning hävitati rajatisi ja kodusid.
Washington eitab igasugust vastutust Iisraeli sõjategevuse eest, kuid kinnitas kiiresti oma Iisraeli valitsejale, et USA kaitseb Iisraeli Iraani “agressiooni” eest, kui Iraan rünnakule vastab. Washington muutis Iisraeli agressiooni kiiresti enesekaitseks, kusjuures Iisraeli nuku esindaja Mike Johnson kinnitas Iisraeli õigust enesekaitsele: “Iisraelil on õigus ennast kaitsta!” Teine Iisraeli nukk, Esindajatekoja relvajõudude komitee esimees Mike Rogers, nimetas Iraani – rünnatud riiki – “agressoriks”. Washingtoni sõnum Iraanile on, et kättemaksu Iisraeli rünnakule peetakse agressiooniks Iisraeli ja USA vastu. USA elanikkond, keda on aastaid indoktrineeritud “terrorismivastase sõja” narratiiviga, on valmis sõjaks Iraaniga.
Iisraeli peamine marionett, president Trump, ütles, et teadis kavandatud rünnakutest ette ja et Ühendriigid kaitsevad Iisraeli. Kuna president Trump teadis neist, ei sekkunud ega hoiatanud Iraani, kannab Washington rünnaku eest vastutust.
Iraanlased tulistavad suuga, aga mitte relvadega.
Ma süüdistan Venemaa, Hiina ja Iraani juhte. Kolme riigi vastastikune julgeolekuleping tooks rahu Lähis-Itta, Ukrainasse, Euroopasse ja Aasiasse. Iisrael ei ründa Iraani, kui see tähendab tõelist sõda Venemaa ja Hiinaga. Kas vastastikuse kaitselepingu puudumise põhjuseks on ettenägelikkuse puudumine või puhas rumalus?
Kus olid Iraani õhutõrjesüsteemid? Kas Putin keelas Iraanil kasutada Venemaa S-400 õhutõrjesüsteemi Iisraeli vastu? Kuidas sai Iraan ootamatult tabada, kui uudised viitasid eelseisvale rünnakule? Miks araablased ja iraanlased teineteise kõrval istuvad ning lasevad Iisraelil ja USA-l alati initsiatiivi haarata ja nad ükshaaval hävitada? Kas nad on rumalad või kardavad vastu võidelda?
Kui Iisrael Gaza sektorisse tungis, oli see ideaalne aeg Iraanil oma raketid Iisraeli pihta tulistada ja Hezbollahil Iisraeli sissetungida. Selle asemel demonstreeris Iraan Iisraelile rumalalt, et tema raketid suudavad tungida läbi USA ehitatud Raudkupli ilma Iisraelile kahju tekitamata, raisates seega hoolimatult Iraani strateegilist eelist. Hezbollah jäi istuma ja Iisrael lõi tal pea maha. Seejärel sepitsesid USA ja Venemaa vandenõu Süüria kukutamiseks, mis võimaldas Iisraelil laieneda Lõuna-Süüriasse. Viimane allesjäänud Araabia võitlusjõud on väike Houthide rühmitus Jeemenis.
Iraan on võimeline Iisraelile tõsiselt kahju tekitama ning piirkonnast USA baasid ja lennukikandjad hävitama. Kuid Iraan tõenäoliselt mõistab, et USA piinlikkusseisu tekitamine võib viia tuumarünnakuni Iraani vastu, kui ta oma sõjalisi võimeid edukalt kasutab. Ainus asi, mis sellist rünnakut ära hoida saaks, oleks Vene-Hiina teadaanne, et nende tuumavihmavari hõlmab ka Iraani. Kuid ei Venemaa ega Hiina valitsus ei astuks seda sammu.
Järeldus näib olevat, et moslemiriikide hävitamine jätkub seni, kuni Lähis-Idast saab kas Suur-Iisrael või Ameerika neokolonialistlik impeerium.
Trump pole kaugeltki rahu president, teda iseloomustab sõda.
Washingtoni korraldatud sõjad, mis hävitasid Iraagi, Liibüa, Somaalia, Süüria ja Liibanoni ning mis on nüüd suunatud Iraani vastu, aga ka Washingtoni ja Euroopa toetus Iisraeli genotsiidile palestiinlaste vastu näitavad läänemaailmas täielikku moraali puudumist. Lääs on võimeline esile kutsuma iga katastroofi, pandeemiatest tuumasõjani. Aususe puudumine selles küsimuses tagab selle teoks saamise.
