KOKKUVÕTE: OSCE/ODIHR ARVAMUS E-HÄÄLETUSE KOHTA EESTIS (juuni 2025)

LÜHIKOKKUVÕTE: OSCE/ODIHR ARVAMUS E-HÄÄLETUSE KOHTA EESTIS (juuni 2025)

📌 Taust:

ODIHR koostas arvamuse Riigikogu teise aseesimehe palvel, hinnates internetihääletuse õiguslikku raamistikku Eestis parlamendi-, kohalikel ja Euroopa Parlamendi valimistel.

🔍 Peamised tähelepanekud:

• E-hääletus on Eestis kasutusel alates 2005. aastast ja saanud enim kasutatavaks hääletusviisiks.

• Süsteemil on üldiselt kõrge usaldus, kuid poliitilised erimeelsused püsivad.

• 2024. aasta REA muudatused parandasid seaduslikku selgust ja turvameetmeid.

• Avalikud ja poliitilised arutelud põhiseaduspõhimõtete tõlgendamise üle e-hääletuse kontekstis on olnud ebapiisavad.

✅ Soovitused:

1. 📣 Kõik tulevased muudatused peaksid toimuma laiapõhise arutelu ja ühiskondliku toetuse toel.

2. 🗳️ Täpsustada seaduses, kuidas tagatakse valimise üldsus, võrdsus, salajasus ja vaba tahe e-hääletusel.

3. 🔐 Tugevdada meetmeid, mis kaitsevad hääle salajasust (nt deklaratsioon, et hääletatakse vabalt ja privaatselt).

4. 🕵️‍♂️ Kohustada VVK ja SEO-d kontrollima võimalikke rikkumisi ning teostama järelvalimisauditeid.

5. 📱 Sätestada selged kriteeriumid mobiilseadmetel hääletamise lubamiseks või keelamiseks.

6. 🔍 Täiendada auditeerimis-, turva- ja järelevalvemehhanismide kirjeldust seaduses.

7. ⚖️ Võimaldada valimiste vaatlejatel esitada kaebusi e-hääletusega seotud rikkumiste osas.

💬 ODIHR rõhutab:

Usalduse säilitamiseks on hädavajalik läbipaistev, sisuline ja kaasav arutelu ühiskonnas ning selged õiguslikud mehhanismid e-hääletuse ohutuks ja õiguspäraseks kasutamiseks.

🟦 TÄITEV KOKKUVÕTE JA PÕHISOOVITUSED

(Estonia ODIHR Opinion on Internet Voting – lühendatud tõlge)

Taust:
17. septembril 2024 palus Riigikogu teine aseesimees Arvo Aller OSCE ODIHR-il hinnata Eesti internetihääletuse õigusraamistikku. Arvamus põhineb REA (Riigikogu valimise seaduse) ametlikul ingliskeelsel tõlkel ning käsitleb e-hääletust parlamendi-, kohalikel ja Euroopa Parlamendi valimistel.

Peamised järeldused:

• E-hääletus on Eestis olnud kasutusel üle 20 aasta ning on saanud peamiseks hääletuskanaliks.

• ODIHR on varasemates aruannetes tõdenud, et süsteem on üldiselt läbipaistev, turvaline ja usaldusväärne, kuid esineb tehnilisi probleeme ja poliitilisi lahkhelisid.

• 2024. aasta REA muudatused vastasid Ülemkohtu otsustele (2019, 2023) ja tugevdasid seaduslikkust, selgust ning küberturvet.

• Arutelu selle üle, kuidas valimispõhimõtteid internetihääletuse puhul tõlgendada, on ühiskonnas puudulik.

🔑 PÕHISOOVITUSED (kokkuvõttes)

A. Kõiki olulisi tulevasi muudatusi internetihääletuse seadusandluses tuleks teha alles pärast laiapõhiseid arutelusid ja selget ühiskondlikku ning poliitilist toetust.

B. Tuleks edasi arendada seaduslikke mehhanisme, mis rakendavad valimispõhimõtteid: üldisus, võrdsus, salajasus ja valimisvabadus.

C. Tuleks tugevdada meetmeid, mis kaitsevad valija õigust salajaselt ja vabalt hääletada (nt valijaharidus, deklaratsioon enne hääletust, et hääl antakse privaatselt ja survevabalt).

D. Seaduses tuleks kohustada Vabariigi Valimiskomisjoni (VVK) ja Valimisteenistust (SEO) jälgima e-hääletuse süsteemirikkumisi ning teostama auditeid, eriti grupi- või järjestikuse hääletamise juhtude kahtluse korral.

E. Tuleks kehtestada selged ja objektiivsed kriteeriumid, mille alusel VVK võib e-hääletust mitte alustada, peatada või selle tulemused tühistada. Samuti tuleks määrata selged tingimused mobiiliseadmete kasutuse lubamiseks või keelamiseks e-hääletusel.

F. Tuleks täpsustada tehnilised, organisatsioonilised ja turvalisusnõuded, mis annavad seadustele sisu ja mille määratlemine ning ajakohastamine peaks toimuma läbipaistva, eksperte kaasava protsessi kaudu.

G. Seaduses tuleks täpsustada, milliseid järelevalve- ja kontrollimehhanisme e-hääletusele rakendatakse ning tagada, et need viiakse läbi sõltumatute institutsioonide poolt.

H. Tuleks reguleerida, kuidas ka kodanikest vaatlejad ja eksperdid võivad e-hääletust jälgida ning millised läbipaistvusmeetmed neid võimaldavad.

I. Tuleks täpsustada individuaalse kontrollitavuse ja selle kõrvaltoimetevastaste meetmete, samuti universaalse kontrollitavuse seaduslik alus.

J. Tuleks kaaluda kaebuste esitamise korra sätestamist e-hääletuse rikkumiste kohta (ka avalikes huvides) ja tagada, et arvestatakse e-hääletuse eripärasid.

K. Tuleks ajakohastada kriminaalseadustiku sätteid, mis määravad karistused e-hääletuse eri etappides toimepandud rikkumiste eest.

🟦 I. SISSEJUHATUS

1. 17. septembril 2024 esitas Riigikogu teine aseesimees Arvo Aller OSCE Demokraatlike Institutsioonide ja Inimõiguste Büroole (ODIHR) ametliku taotluse hinnata internetihääletuse kasutamise õiguslikku raamistikku Eestis (parlamendi-, kohalike ja Euroopa Parlamendi valimiste kontekstis).

2. 13. jaanuaril 2025 kinnitas ODIHR oma valmisolekut koostada arvamus Eesti internetihääletuse seadusandluse vastavusest rahvusvahelistele standarditele ja OSCE kohustustele. Arvamuses kasutatakse termineid „elektrooniline hääletus“, „e-hääletus“ ja „internethääletus“ vaheldumisi, kuna Eestis tähistavad need sama hääletusviisi.

3. Lisaks dokumentide analüüsile kohtus ODIHR 11.–13. veebruaril ja 18.–19. veebruaril 2025 erinevate valimisprotsessiga seotud osapooltega: parlamendiliikmed, Vabariigi Valimiskomisjon (VVK), Valimisteenistus (SEO), Justiitsministeerium, erakonnad, Riigikohus, sõltumatud eksperdid, akadeemikud ja vabaühendused.

4. Arvamus on koostatud OSCE liikmesriikide abistamise mandaadi raames. ODIHR on valmis arvamuse tulemusi ja soovitusi kõikide asjaomaste osapooltega arutama.

🟦 II. ARVAMUSE ULATUS

5. See arvamus ei ole põhjalik ülevaade kogu Eesti valimiste korralduse õigus- ja institutsionaalsest raamistikust. Keskendutakse ainult internetihääletust reguleerivale esmastele ja teisesele seadusandlusele.

6. Arvamus põhineb rahvusvahelistel ja piirkondlikel inimõiguste ning õigusriigi standarditel ja normidel, samuti OSCE kohustustel. Vajadusel tuuakse esile ka teiste OSCE riikide head tavad.

7. Soovitused on mõeldud internetihääletuse seadusliku raamistiku täiustamiseks Eestis ja selguse suurendamiseks seoses tagatiste ja protseduuridega, et see vastaks OSCE ja rahvusvahelistele standarditele.

8. Kuigi taotlus mainis ka muresid Eesti süsteemi põhiseaduspärasuse üle, rõhutab ODIHR, et põhiseaduslikkuse küsimused kuuluvad ainult Eesti Riigikohtu pädevusse. ODIHR keskendub rahvusvaheliste normide ja heade tavade valguses tehtavale analüüsile.

9. Arvamuse koostamisel arvestati Eesti põhiseadust, Riigikogu valimise seadust (REA), VVK määrusi ning muid valimisseadusi. Euroopa Parlamendi ja kohalike valimiste seadused viitavad REA-le ning seetõttu neid eraldi ei käsitletud.

10. ODIHR jätab endale õiguse edaspidi teha lisasoovitusi ja märkusi valimiste ning e-hääletuse teemadel.

11. Kasutatud lühendid:

• E2EV – lõpp-lõpuni kontrollitavus

• EMB – valimiste korraldusorgan

• NEC – Vabariigi Valimiskomisjon

• SEO – Valimisteenistus

• RIA – Riigi Infosüsteemi Amet

• REA – Riigikogu valimise seadus

• SLA – Teenustaseme kokkulepe

🟦 III. ÕIGUSANALÜÜS JA SOOVITUSED

3.1 Rahvusvahelised standardid ja head tavad

12. Internetihääletus ei ole iseenesest vastuolus OSCE kohustuste ja rahvusvaheliste standarditega, kuid sellega kaasnevad konkreetsed riskid, mis võivad ohustada valimiste usaldusväärsust ja ausust.

13. OSCE/ODIHR ja Euroopa Nõukogu on rõhutanud, et elektrooniliste hääletusviiside, sealhulgas internetihääletuse kasutuselevõtt peab toimuma ainult siis, kui:

• See tugevdab demokraatlikku protsessi.

• Põhiseaduslikke valimispõhimõtteid (üldisus, võrdsus, salajasus, vabadus ja ausus) on võimalik säilitada.

• Riskid on põhjalikult hinnatud ja maandatud.

14. Euroopa Nõukogu soovitus CM/Rec(2017)5 rõhutab, et elektrooniline hääletus peab:

• Vastama õigusriigi põhimõtetele.

• Tagama salajase ja vaba hääletamise.

• Võimaldama sõltumatut järelevalvet.

• Lubama valijatel oma hääle kontrollimist, ilma et see kahjustaks salajasust.

15. Rahvusvahelised standardid nõuavad:

• Selget õigusraamistikku, mis reguleerib e-hääletuse rakendamist, turvameetmeid, läbipaistvust ja kontrollitavust.

• Kodanikuühiskonna, meedia ja poliitiliste osapoolte kaasamist e-hääletuse arendamisse ja rakendamisse.

16. Internetihääletuse seadustamine peaks kaasama sõltumatute ekspertide ja huvigruppide hinnanguid ning põhinema laialdase ühiskondliku arutelu ja usalduse saavutamisel.

17. Üldine soovitus on, et e-hääletuse kasutuselevõtt peaks olema järkjärguline, selgete õiguslike garantiide ja tõendatava usaldusväärsuse najal.

3.2 Üldised järeldused Eesti süsteemi kohta

18. Eesti on esimene riik, mis kasutas internetihääletust üleriigilisel tasandil ning on ainus OSCE liikmesriik, kus see on järjepidevalt kasutusel kõigil valimistel alates 2005. aastast. See muudab Eesti üheks kõige arenenumaks e-hääletuse rakendajaks maailmas.

19. Eesti e-hääletussüsteem on saanud palju positiivset rahvusvahelist tähelepanu oma uuenduslikkuse, läbipaistvuse ja tõhususe poolest. Samas on süsteem tekitanud ka kriitikat, eriti seoses kontrollitavuse, hääle salajasuse ja auditeeritavusega.

20. Eesti Ülemkohus on kahel korral (2019 ja 2023) leidnud, et kehtiv seadus ei vasta kõigis aspektides põhiseaduslikele nõuetele. Kohtu otsused on toonud kaasa REA muudatused 2024. aastal, mille eesmärk oli õigusselguse ja süsteemse kontrollitavuse suurendamine.

21. ODIHR tunnustab neid edusamme, kuid märgib, et:

• Teatud tehnilised ja õigusalased aspektid, mis puudutavad näiteks hääletamise salajasust ja individuaalset kontrollitavust, vajavad täiendavat arendamist ja selgemat seaduslikku raamistikku.

• Õigusaktid peaksid sisaldama üksikasjalikumat teavet tehniliste meetmete kohta, mis toetavad valimispõhimõtteid.

22. Samuti rõhutab ODIHR, et:

• E-hääletussüsteemi usaldusväärsus ei tohi toetuda ainult tehnilisele infrastruktuurile, vaid peab põhinema ka poliitilisel konsensusel ja avalikkuse usaldusel.

• Avalik arutelu ja kaasamine on olnud piiratud ning otsustusprotsess on toimunud peamiselt tehnokraatlikul tasandil.

23. Rahvusvaheline kogemus näitab, et ükski tehniline lahendus ei saa iseseisvalt tagada valimiste ausust – see nõuab ka läbipaistvat haldust, poliitilist vastutust ja sõltumatut järelevalvet.

3.3 Seaduslik alus ja üldine raamistik Eestis

24. Eesti e-hääletuse raamistik tugineb peamiselt Riigikogu valimise seadusele (REA), mida täiendavad Euroopa Parlamendi valimise seadus, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus, karistusseadustik, VVK määrused, SEO juhised ja tehnilised dokumendid.

25. 2024. aasta REA muudatused viidi sisse Ülemkohtu varasemate otsuste ja ekspertide soovituste valguses. Muudatused:

• sätestavad hääletamise algatamise, peatamise ja tulemuste tühistamise kriteeriumid,

• rõhutavad valimisvabadust ja salajasust,

• kehtestavad auditeerimise ning tehniliste tõrgete käsitlemise kohustused.

26. E-hääletuse reguleerimine seaduses on ODIHRi hinnangul paranenud, kuid olulised valdkonnad (nt tehnilised ja turvalisusnõuded) on endiselt reguleeritud peamiselt madalama taseme määruste ja tehniliste dokumentidega, mis ei pruugi tagada stabiilsust ega avalikku usaldust.

27. ODIHR soovitab:

• Sätestada põhielemendid seaduses, et tagada läbipaistvus, õiguskindlus ja usaldus.

• Reguleerida täpsemalt e-hääletuse turvalisuse, kontrollitavuse ja auditeeritavuse nõudeid.

• Tugevdada parlamendijärelevalvet ning tagada võimalus osapoolte, sealhulgas kodanikuühiskonna ja tehnoloogiaekspertide kaasamiseks.

28. Lisaks rõhutatakse, et:

• Vajalik on tehnilise dokumentatsiooni ja rakendusprotseduuride avalikustamine arusaadavas ja ligipääsetavas vormis.

• Tuleb tagada, et määrused ja suunised ei ületaks nende seaduslikku volitust ega muudaks seaduse eesmärke.

3.4 E-hääletamise põhimõtted ja valimispõhimõtete kohaldamine

29. Eesti põhiseadus sätestab neli keskset valimispõhimõtet:

• üldisus,

• võrdsus,

• salajasus,

• vabadus.
  Need kehtivad kõikidele hääletusvormidele, sealhulgas elektroonilisele hääletusele.

30. Internetihääletus muudab nende põhimõtete rakendamise keerulisemaks, eriti:

• salajasuse osas – kodus või muus kontrollimatus keskkonnas ei saa välistada mõju või survet;

• vabaduse osas – valija võib hääletada mitmel korral, kuid viimane hääl arvestatakse, mis võib muuta hääleõiguse mõistet;

• võrdsuse osas – digitaalne lõhe või seadmetele ligipääsu puudumine võib tekitada ebavõrdsust.

31. Eesti süsteem võimaldab hääle muutmist, et kaitsta valijat surve eest. Kuigi see on innovaatiline, võib see samal ajal kahandada hääletamise lõplikkuse ja kindluse põhimõtet.

32. ODIHR rõhutab, et seadus peaks selgelt määratlema, kuidas valimispõhimõtteid e-hääletusel rakendatakse, sealhulgas:

• mis meetmetega tagatakse salajasus ja valimisvabadus,

• kuidas välditakse korduv- või grupihääletamise väärkasutust,

• kuidas tagatakse võrdsus seoses ligipääsuga ja võimalusega kasutada e-hääletust.

33. E-hääletuse õiguslik raamistik peaks sisaldama läbipaistvaid kriteeriume, mille alusel saab:

• e-hääletuse peatada,

• tulemused tühistada,

• hinnata, kas süsteemi toimimine oli õiguspärane ja usaldusväärne.

34. ODIHR soovitab:

• Tugevdada valija harimist, selgitamaks, kuidas tagada oma hääle salajasus ja iseseisvus.

• Võtta kasutusele valijapoolne kinnitav avaldus, et hääl anti vabalt ja sõltumatult.

3.5 Kontrollitavus ja auditeerimine

35. Kontrollitavus tähendab valimiste usaldusväärsuse kontrollimise võimalust — nii süsteemi sees kui sõltumatute osapoolte poolt. See on kriitilise tähtsusega usalduse ja läbipaistvuse loomiseks e-hääletuse puhul.

36. Eestis kasutatav e-hääletussüsteem võimaldab teatud individuaalset kontrolli, kus valija saab pärast hääletamist kontrollida, kas tema hääl jõudis serverisse muutmata kujul. Seda tehakse nutitelefonirakenduse kaudu.

37. Samas ei võimalda see täielikku kontrolli, kas hääl loeti lõplikult õigesti, sest andmetöötlusprotsess on hiljem krüpteeritud kujul ning seda ei saa valija iseseisvalt jälgida.

38. Eesti süsteem ei toeta ka universaalset kontrollitavust – st kolmandad osapooled ei saa sõltumatult kontrollida kogu protsessi ilma valija isikuandmeteta.

39. Auditite läbiviimine on seadusega nõutav, kuid ODIHR märgib, et:

• Auditeerimise sisu, ulatus ja metoodika ei ole seaduses piisavalt selgelt määratletud.

• Auditid toimuvad enne ja pärast valimisi, kuid nende sõltumatus ja täielikkus on piiratud.

40. Samuti ei ole seaduses selgelt öeldud, kes ja mis juhtudel võib süsteemi toimimist uurida või vaidlustada. Pole ka selgeid mehhanisme juhuks, kui avastatakse turvarikkumine või viga.

41. ODIHR soovitab:

• Täpsustada auditite sisu ja läbiviimise korda seaduses.

• Lubada sõltumatutel osapooltel (sh vaatlejatel ja ekspertidel) osaleda auditeerimises ja süsteemikontrollis.

• Sätestada konkreetne vastutus ja tegevusplaan juhuks, kui audit tuvastab süsteemirikke või ebakõla.

42. Samuti soovitab ODIHR hinnata võimalust rakendada lõpp-lõpuni kontrollitavat (E2EV) süsteemi, mis võimaldab kõigil osapooltel veenduda, et hääled salvestati ja loeti õigesti, ilma et kahjustataks salajasust.

3.6 Järelevalve ja läbipaistvus

43. Läbipaistvus ja sõltumatu järelevalve on valimiste aususe keskne tugisammas. E-hääletuse puhul on see veelgi olulisem, kuna protsess ei ole vahetult jälgitav nagu pabersedelitega valimisel.

44. Eestis reguleerivad järelevalvet Vabariigi Valimiskomisjon (VVK), Valimisteenistus (SEO), Riigi Infosüsteemi Amet (RIA), ja mõnel juhul ka Riigikohus.

45. Seadus ei anna selget ja süsteemset raamistikku, kuidas järelevalve e-hääletuse üle peaks toimuma:

• Ei sätestata, kes tohib järelevalvet teostada,

• Millised on selle ulatus, volitused ja vastutusmehhanismid,

• Kuidas lahendada vaidlusi või kaebusi.

46. Eesti süsteem võimaldab teatud määral ekspertide ja valimisvaatlejate osalemist, kuid praktikas on ligipääs piiratud. Vaatlejad ei pääse näiteks süsteemiarendusele või lähtekoodile.

47. ODIHR leiab, et:

• Kodanikujärelevalve ja rahvusvaheline vaatlus on e-hääletuse usaldusväärsuse suurendamiseks hädavajalik.

• Tuleks kehtestada õiguslik alus, mis tagab vaatlejate ligipääsu kogu protsessile: süsteemi ülesseadmisele, auditeerimisele, testimisele ja tulemuste tuvastamisele.

48. Samuti on soovitav:

• Luua võimalused valijate, erakondade ja ekspertide aktiivsemaks kaasamiseks e-hääletuse arendamisse ja järelevalvesse.

• Avalikustada e-hääletuse lähtekood, tehniline dokumentatsioon ja testitulemused, tagades samas süsteemi turvalisuse.

49. ODIHR rõhutab, et ilma läbipaistvuse ja sõltumatu järelevalveta väheneb e-hääletuse legitiimsus ja usaldusväärsus, isegi kui tehniliselt kõik toimib korrektselt.

🟦 3.7 Vastutus ja vaidlustamise võimalused

50. E-hääletuse süsteem peab sisaldama mehhanisme, mis võimaldavad:

• tuvastada rikkumisi,

• võtta vastutusele süüdlased,

• ja anda kodanikele võimaluse vaidlustada rikkumisi õiguspärasel viisil.

51. Eestis on kehtestatud kaebuste esitamise ja valimiskaebuste läbivaatamise kord, kuid:

• Eraldi e-hääletust käsitlevaid vaidlustamismehhanisme seadus ei sisalda.

• Pole selge, kes ja millistel alustel saab e-hääletusega seotud rikkumisi vaidlustada — nt valija, erakond, vaatleja või kolmas isik.

52. ODIHR soovitab:

• Luua seaduslik mehhanism, mis võimaldab ka kolmandatel isikutel (nt valimisvaatlejatel) esitada e-hääletuse rikkumiste kohta kaebusi.

• Täpsustada, milline institutsioon vastutab selliste kaebuste menetlemise eest ja milline on nende otsuste mõju.

53. Lisaks tuleks tagada:

• Läbipaistev ja kiiresti toimiv vaidlustamissüsteem,

• Kohtuliku kontrolli võimalus,

• Võimalus auditeerida protsessi rikkumise korral.

54. Karistusseadustikus on sätestatud teatud valimisrikkumiste kriminaalkaristused, kuid need:

• ei kata täielikult e-hääletuse spetsiifilisi rikkumisi (nt kaugpöördumised, krüptograafiline manipuleerimine, süsteemisisene manipulatsioon).

• vajaksid täiendamist ja kaasajastamist, et hõlmata uusi riske ja digitaalseid ohte.

🟦 3.8 Tehnilised ja organisatsioonilised tagatised

55. E-hääletuse usaldusväärsus põhineb suuresti tehnilistel ja organisatsioonilistel kaitsemeetmetel, mis peavad tagama valimiste turvalisuse, läbipaistvuse ja aususe.

56. Eestis vastutab tehnilise korralduse eest peamiselt Valimisteenistus (SEO) koostöös Riigi Infosüsteemi Ametiga (RIA). Need asutused haldavad süsteemi, teostavad arendust ja turvameetmeid.

57. Samas on Eesti seadustes:

• Puudulikud sätete kirjeldused, mis määratleksid tehnilised standardid, küberturbe põhimõtted ja süsteemse riskijuhtimise nõuded.

• Enamus tehnilistest nõuetest on kirjas määrustes või teenustaseme lepingutes (SLA), mis ei oma seaduslikku jõudu ega ole läbipaistvad.

58. ODIHR soovitab:

• Sätestada seadustes minimaalsed tehnilised ja organisatsioonilised nõuded, nt:

  • andmete krüpteerimine,

  • autentimine ja tuvastamine,

  • süsteemi tervikluse kontroll,

  • andmekaitse ja varukoopiad.

59. Samuti on oluline:

• Tagada süsteemide korrapärane testimine ja auditeerimine sõltumatute ekspertide poolt.

• Loetleda seaduses juhtumid, mille korral süsteem tuleks peatada või hääletus katkestada (nt turvarikked, süsteemitõrked, häkkimiskahtlused).

60. ODIHR rõhutab, et:

• Ebaselged tehnilised nõuded või “hallid tsoonid” õigusaktides võivad tekitada usaldamatust ja raskendada rikkumiste tuvastamist.

• Turvalisus peab olema integreeritud süsteemi igasse etappi – planeerimisest hääletuseni ja tulemusteni.

3.9 Mobiilihääletuse (m-hääletuse) kasutamine

61. 2023. aastal hakkas Eesti arendama mobiilihääletust, st võimalust anda oma hääl nutiseadme kaudu — täpsemalt mobiilirakenduse abil. Idee eesmärk oli muuta hääletamine mugavamaks ja ligipääsetavamaks.

62. Kuigi mobiilihääletuse testimine on alanud, pole seda 2025. aasta kohalikel valimistel kasutusele võetud. Praeguseks on mitmed osapooled väljendanud muresid seoses selle turvalisuse, kontrollitavuse ja läbipaistvusega.

63. Eesti seadustes pole selgelt reguleeritud, millistel tingimustel võib mobiilihääletust rakendada ega kes selle üle otsustab. See tekitab õiguskindluse puudujääke.

64. ODIHR märgib, et:

• Mobiilihääletus suurendab tehnoloogilisi riske, eriti seoses häälte kontrollitavuse, seadmete turvalisuse ja häälte salajasusega.

• Mobiiliseadmed on turvalisuse mõttes riskialtimad kui lauaarvutid (nt pahavara, avatud WiFi, nõrk identiteedikaitse).

65. ODIHR soovitab:

• Sätestada seaduses selged tingimused ja turvanõuded, mille täitmisel võib mobiilihääletust lubada.

• Määrata, milline organ otsustab mobiilihääletuse kasutuse ja kuidas see otsus peab põhinema riskihindamisel.

• Kehtestada mehhanismid, mis tagavad m-hääletuse samaväärse usaldusväärsuse ja läbipaistvuse võrreldes lauaarvutil põhineva internetihääletusega.

66. Samuti tuleb enne mobiilihääletuse kasutuselevõttu:

• Teostada sõltumatuid testimisi ja ohuhindamisi,

• Avalikustada tulemused ja anda osapooltele võimalus esitada arvamusi,

• Kindlustada, et süsteem ei kahjusta valimispõhimõtteid, eriti vabadust ja salajasust.

4. Kokkuvõtlikud soovitused

ODIHR teeb järgmised soovitused Eesti internetihääletuse õigusraamistiku ja praktika parandamiseks:

1. Kehtestada seaduses selged põhimõtted, mis reguleerivad e-hääletuse ja mobiilihääletuse kasutamist, tagades valimiste aususe, läbipaistvuse ja usaldusväärsuse.

2. Täpsustada seadusandlikult, kuidas tagatakse valimispõhimõtted (nt salajasus, võrdsus, vabadus) elektroonilisel hääletusel, sealhulgas hääle muutmise õiguse kontekstis.

3. Sätestada selged auditinõuded ning sõltumatu ja pädeva auditi läbiviimise kord, mis hõlmab kogu e-hääletuse protsessi.

4. Laiendada järelevalve võimalusi, võimaldades kodanikuühiskonnal, valimisvaatlejatel ja sõltumatutel ekspertidel osaleda süsteemide kontrollimisel ja hindamisel.

5. Luua seaduslik mehhanism rikkumiste vaidlustamiseks, mis võimaldab ka kolmandatel isikutel esitada kaebusi ja vaidlustada e-hääletuse tulemusi.

6. Reguleerida seaduses mobiilihääletuse rakendamise tingimused, koos nõuete ja turvastandarditega, mille täitmine on eelduseks kasutusele võtule.

7. Tugevdada turvalisust ja usaldusväärsust, sh selged tehnilised ja organisatsioonilised tagatised, mida tuleb süsteemi igas etapis järgida.

8. Avalikustada tehnilised ja organisatsioonilised protsessid, sealhulgas lähtekood ja testitulemused, viisil, mis tagab turvalisuse ja läbipaistvuse.

9. Kaasata avalikkust ja eksperte süsteemi arendamisse ja hindamisse, et saavutada laiem ühiskondlik konsensus ja usaldus.

10. Tagada, et süsteemi peatamine, tühistamine või mittetunnustamine oleks seadusega ette nähtud koos selgete juhtumite ja tagajärgedega.

Tõlgitud läbi CHATGPT teenuse. alljargnev on link orginaalile.

https://legislationline.org/sites/default/files/2025-06/Estonia%20ODIHR%20Opinion%20internet%20voting.pdf

Estonia ODIHR Opinion internet voting