Avaleht Arvamus Jüri Toomepuu > Normaaljaotuskõvera tähtsad tähendused

Jüri Toomepuu > Normaaljaotuskõvera tähtsad tähendused

Normaaljaotuskõver, nn Gaussi kõver, kirjeldab hästi inimkonna vaimsete võimete jaotust. Seda tõestavad arvukate IQ testide tulemused. Tänapäeval mõõdetakse rahvaste vaimseid võimeid ka rahvusvahelise õpilaste hindamise programmi (PISA) testidega, mille tagajärjed on tugevas korrelatsioonis IQ testidega.
On rõõm tõdeda, et aastal 2022 olid eestlased PISA testidega mõõdetud intellektuaalsete võimete poolest Euroopa parimad ja maailma pingereas seitsmendal kohal. Singapore, mille elanikkond koosneb suurelt osalt püsti rikastest hiinlastest oli esimene ja talle järgnevad teised Aasia riigid, mis olid kunagi Tšingis-khaani poolt vallutatud.
Intelligents on teatavasti suurelt osalt päritav. Tšingis-khaan, geniaalne vallutaja ja valitseja, on paremini tuntud kui seksuaalne atleet. “Y” kromosoomide testid on tuvastanud, et umbes 6 protsenti inimestest, kes olid allutatud Tšingis-khaani impeeriumile, on ta otsesed järeltulijad. 2003. aasta uuringus leiti tõendeid selle kohta, et Tšingis-khaanilt päritud DNA oli 776 aastat pärast ta surma veel umbes 16 miljonil mehel.
Faktiväidet, et inimgruppide keskmised vaimsed võimed erinevad oluliselt, peetakse tänapäeval mitmetes riikideks poliitiliselt ebakorrektseks. Teadlasi, kes avaldavad teaduslikult pädevaid andmeid sellistest erinevustest, tembeldaks pahatihti koguni rassisideks.
Fakte selline suhtumine muidugi ei muuda. Lõunapool Saharat elavate mustanahaliste viletsust ja vaesust selgitab kõige paremini fakt, et nende IQ on kaks standard hälvet, umbes 30 IQ-punkti, alla keskmist. Ulsteri Ülikooli professor Richard Lynn ja Dominica Rossi Ülikooli professor Gerhard Meisenberg liitsid nelja IQ-testide uuringute tagajärjed mille tulemus varieerus 66-st 71-ni. Nad leidsid, et selle rahvastiku keskmise IQ parimaks näiduks on 68.
USA mustanahaliste tagajärjed on ainult ühe standardhälbe, st 15 IQ-punkti võrra alla keskmise. Seda selgitab kõige paremini enamiku Ameerika mustanahaliste segaverelisus. Segamine algas juba koloniaalpäevil – Ameerika riigiisa Thomas Jefferson on teadaolevalt oma panuse andnud. PISA testide pingereas on USA number 18, mis on ilmselt USA elanikkonna erinevate rassiliste ja etniliste gruppide keskmine.
Huvitav on, et pärast 27. juuni debatti USA president Joe Bideni ja eelmise presidendi Donald Trumpi vahel arvasid 33 protsenti küsitletud ameeriklastest, et Biden võitis debati. Tõsiselt saab võtta ainult selgitust, et umbes sama protsent rahavastikust on sama madalal vaimsel tasemel kuhu Biden on oma vanadusnõrkuses langenud.
Vananemisega kaasneb aju kõdunemine – toimub närvirakkude järkjärguline kadu, nende ühenduste, närvikiudude ja nn sünapside arvu ja efektiivsuse vähenemine. Ka võib verevool ajju väheneda, mõjutades selle üldist funktsiooni. Samuti väheneb aju võime kohaneda ja ümber korraldada, mis on vajalik õppimiseks.
Töömälu ja lühiajaline mälu hääbuvad tavaliselt vanusega, samas võib aga pikaajaline mälu jääda puutumata. Intelligentsuse aspektid, mis on seotud töötlemiskiiruse ja probleemide lahendamisega uudsetes olukordades, nn voolav intelligents, vähenevad vanusega. Õpitud teadmised ja kogemused, nn kristalliseerunud intelligents, võivad jääda stabiilseks või isegi paraneda.
Mõõdetav intelligents jõuab haripunkti noores täiskasvanueas ja väheneb seejärel järk-järgult vanusega. Langus algab tavaliselt 20ndate lõpus või 30ndate alguses. Geneetika, tervise, elustiili ja keskkonna koosmõjud mängivad olulist rolli IQ muutumisel eluea jooksul.
Homo sapiensi primaarne omadus
Inimkonna arengu ja püsimise võti peitub inimese aju erakordses mõtlemisvõimes. Kõik mida inimkond on saavutanud on ta saavutanud tänu oma mõtlemisvõimele. 86 miljardit neuroni sisaldav inimese aju pole võibolla universumi kõige keerulisem organ, kuid see on kõige keerulisem, mida me teame. Selle võimsuse kasv tõenäoliselt jätkub. Hominiididest arenes välja Homo sapiens, seetõttu on põhjust arvata, et oleme trajektooril veelgi sapiensima inimese poole.
Intelligentsustestide tulemused kogu maailmas ongi viimase sajandi jooksul näidanud märkimisväärset kasvu. Ameerikas sündinud Uus-Meremaa teadlane James R. Flynn dokumenteeris seda ja edendas teadlikkust selle tagajärgedest, seetõttu on see nähtus tuntud kui Flynni efekt.
Mängus on aga ka vastumõju – pöördvõrdeline seos intelligentsuse ja sündimuse vahel. Paljud haritud ja targad naised on rohkem huvitatud hästi tasustatud karjäärist kui laste kasvatamisest. Kui see suundumus jätkub, võib see viia keskmise intelligentsuse vähenemiseni paljudes riikides ja ka kogu maailmas
.
Eesti naised on andekad ja 53 protsendil neist on kõrgharidus. Euroopa Liidus on Eesti naised haridustasemelt kolmandal kohal. Kuna andekus on suurelt osalt päritav, kaasneb selle pöördvõrdelise suhtega nn düsgeeniline efekt – rahva intelligentsuse langus, tingitud intelligentsemate naiste madalamast viljakusest. Eesti naiste sündimuskordaja on 1,4. Et rahvas säiliks, peaks see olema vähemalt 2,1.
Suurvaimude vajadus
Pea kõik tähtsad edusammud teadustes ja tehnoloogias on tehtud inimeste poolt kelle vaimsed võimed langevad normaaljaotuskõvera parempoolsesse tippu. Inimeste võime inimkonda hävitada on kahjuks samuti välja mõeldud erakorraliselt andekate inimeste poolt.
Selle dilemma lahendus on leida küllaldaselt inimesi, kes suudavad keerulistele probleemidele lahendusi leida aga tahavad ja suudavad samas ka levitada ideede vaba liikumist, vabadust ja demokraatiat. Denis Diderot, 18. sajandi filosoof, demokraatia ja vabaduse eestkõneleja, avaldas arvamust, et “inimesed ei saa vabaks enne, kui viimane kuningas on kägistatud viimase preestri soolikatega.” Sinna pole inimkond kahjuks veel jõudnud.
Ei aita ka vähesest arvust erakorraliselt andekatest inimestes. Ühiskonna säilimiseks, arenguks ja õitsenguks on vaja saavutada nendest kriitiline mass. Kuigi soomlased on andekad ja hästi haritud pole viis ja pool miljonit soomlast suutnud võita ühtegi Nobeli auhinda. Vähem andeka 335 miljoni ameeriklase hulgas on neid hulgaliselt.
Demokraatlikes riikides on oht, et elutähtsad programmid, mida võib vaja minna inimkonna püsimiseks, võivad ebaõnnestuda, sest need ei võida toetust keskpärastelt inimestelt, kes moodustavad valijate enamuse. Kui Winston Churchill naljatledes väitis, et parim argument demokraatia vastu on viieminutiline vestlus keskmise valijaga, võis ta olla tõele lähedal.
Autokraatlikud valitsejad võivad seevastu tegutseda ainult enda võimul hoidmiseks selle asemel, et kehtestada programme rahva ja inimkonna hüvanguks.
Jääme lootma
Benjamin Franklin, üks andekatest Ameerika riigiisadest, väitis, et see kes elab lootusest sureb nälga. Peame aga tunnistama, et ainult erakordsete intellektuaalsete võimetega inimesed on need kes kõige tõenäolisemalt suudavad arendada teadust, tehnoloogiat ja programme, mis tagavad inimkonna säilimise, kes oskavad leida meetmeid meie ainsa koduplaneedi kaitseks maailmaruumis hulpivate taevakehade vastu, kes suudavad säilitada maa elamiskõlblikuna.
On tõenäoline, et teadlased suudavad kunagi tuvastada millised geenid ja geenide grupid on seotud vaimsete võimetega ja võtta kasutusele geenide manipuleerimise meetmed geniaalsete järeltulijate saamiseks. Suurema hulga inimeste suuremad intellektuaalsed võimed on meie parim lootus jätkuvale arengule ja lahenduste leidmisele probleemidele, millega me silmitsi seisame.
Kuni me selleni jõuame, üritame veenda andekaid inimesi lasterohkete perede hüvedest, või vähemalt vajadusest.

Exit mobile version