Avaleht Arvamus Jüri Toomepuu > Eesti rahva ja kultuuri kriitiline olukord

Jüri Toomepuu > Eesti rahva ja kultuuri kriitiline olukord

Muretsemiseks on põhjust
ÜRO andmetel on sündimus viimastel aastakümnetel kogu maailmas kiiresti langenud. 1950. aastal sünnitas keskmine naine umbes 5 korda. Sellest ajast alates on sündimus enam kui poole võrra vähenenud. Ülemaailmne sündimus oli aastal 2021 2,3 sündi naise kohta. Kaks kolmandikku inimestest elab riikides, mille sündimuse kordaja on vähem kui 2,1, st alla rahvastiku asendusmäära.
Mõnes jõukas riigis, näiteks Lõuna-Koreas, Jaapanis, Hispaanias või Itaalias, on see ainult 1,3 sündi naise kohta.
Eesti pole küll veel jõudnud jõukate riikide hulka, aga Eesti summaarne sündimuse kordaja on 1,4. Oleks vist õigem öelda, et eesti rahva ja kultuuri olukord on pigem katastroofiline kui kriitiline.
Suurtele rahvastele pole rahva arvu vähenemine eriliseks probleemiks, aga kui eestlased ei suuda oma rahva sündimust lähemas tulevikus oluliselt tõsta, siis hävib eesti rahvas ja eesti keel saab üheks nendest, mis ÜRO andmetel kaob iga poole kuu jooksul ajaloo prügikasti.
Linnar Priimägi, erakordselt erudeeritud kultuuripsühholoog, polüglott ja kõike selgitaja, vaagides ühes oma protokollis uudisteoste ja klassikalise kirjanduse püsikestvust, pidas vajalikuks lisada küsimusele, millist eestikeelset kirjandust loetakse veel kolmesaja aasta pärast: „Kui meid, eestlasi, siis üldse veel olemas on.“
Mõned väikesed riigid, nagu näiteks 376-tuhande elanikuga Island on võimelised püsima sest nad on homogeense kultuuriga rahvusriigid. Mõned, näiteks nagu 537-tuhande elanikuga Luxemburg, püsivad, sest nad on kultuuriliselt homogeensed, kuigi nad koosnevad mitmest rahvusest ja kasutavad kolme ametlikku keelt. Ükski naaber pole tahtnud Luxemburgi vallutada. Varasemal ajal aitasid ka kõrged müürid.
Lisaks eesti rahva arvu drastilisele kahanemisele ohustavad Eesti rahva ja kultuuri säilimist okupantide poolt sooritatud inimsusevastaste kuriööde tagajärjed, eeskätt Stalini ja järglaste poolt alustatud venestamine.
Saatuslik viga
Eesti ajaloo kõige rumalam ja saatuslikum viga on kahtlemata esimese Laari valitsuse otsus eirata Genfi konventsiooni mis nõuab okupantide lahkumist kui okupatsioon lõppeb. Selle asemel, et muuta Eesti rahvusriigiks nagu nad lubasid, põlistas võimule tõusnud valitsus kõik Stalini ja ta järglaste poolt Eestisse asustatud venelased alalisteks elanikeks ja seega tulevasteks kodanikeks.
Okupatsiooni järgne valitsus ei muutnud Eestit rahvusriigiks, ta jätkas Eesti venestamist.
Rahvastikuregistri andmetel on mitte-eestlased moodustanud pärast taasiseseisvumist järjekindlalt umbes kolmandiku Eesti elanikkonnast.
Rahvastikuregistri andmeid ei tohiks ükski kirjaoskaja tõsiselt võtta. Iga Eesti elanik võib endale registris määratleda mistahes rahvuse. Näib, et paljud venelased on hakanud end mitmetel põhjustel eestlastena määratlema. Statistikaamet on juba ammu rahvuse ja kodakondsuse lootusetult segamini ajanud.
Lihtne sisse- ja väljarände arvestus annab õigemad andmed. Rahvastikuregistris on registreeritud umbes 1 300 000 elanikku. Okupatsiooniaegsete rahvastikuandmete alusel asustati Eestisse umbes pool miljonit vene okupanti. Sellele lisandus Lennart Mere lepetega Eestisse põlistatud umbes 20 000 punaarmeelast ja NL julgeolekutöötajat, koos perekondadega umbes 80 000 venelast ja teadmata arv hilisemaid üle ida piiri sisserändajaid.
Kõige tõenäolisemate andmete järgi on Eesti elanikkonnas vähemalt 46 protsenti (600 000 : 1 300 000) venelasi ja nende arv on tõusuteel. Statistikaamet ka möönab, et pole teada, kui palju on kogu registreeritud elanikkonnast kas ajutiseks või alaliseks välja rännanud.
Eesti venestamine kulgeb järjest kiirenevas tempos. Tallinnas, Kalevite kantsis, valitsevad juba venelased ja paljudes linnaosades kostab peamiselt vene keel.
Kui Eesti Vabariik ei suuda Eesti venestamist pidurdada ootab eestlasi ees sünge tulevik, mil eestlased jäävad vähemusrahvaks oma põlisel kodumaal.
Ukrainlaste vapper vastuhakk Putini vallutamissõjale on oluliselt parandanud Eesti riigikaitse olukorda. Ukrainlased võitlevad mitte ainult endi vaid ka eestlaste vaenlase vastu. Peame kindlasti aitama sõjapõgenikke, eriti võitlejate perekondi. Millegipärast on antud aga elamislubasid paljudele meestele vanuses 18-60. Kui nad on ukrainlased on nad pigem väejooksikud kui põgenikud. On põhjust arvata, et paljud nendest on Ukrainast põgenenud venelased. Ukrainast tulnud töötutele trükib Töötukassa venekeelseid blankette, vist seepärast, et enamik nendest ukraina keelt ei oska.
Kui me tahame, et Eesti jääks riigiks mida valitsevad eestlased, peame lõpuks ometi lõpetama venelaste sisserände.
Meetmed rahva arvu tõstmiseks.
Sündimuse kasv on keeruline teema, mida mõjutavad mitmed tegurid. Valitsused ja poliitikakujundajad peavad sündimuse strateegiate väljatöötamisel ja rakendamisel arvesse võtma riigi ja rahva ainulaadseid olusid, ühiskondlikke väärtusi ja kultuurilisi aspekte.
Rahva sündimuse suurendamist võivad mõjutada järgnevad sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised tegurid:
Haridus ja teadlikkus. Avalike kampaaniate ja haridusprogrammide käivitamine, et suurendada teadlikkust laste saamise tähtsusest ja eelistest, võib mõjutada inimeste suhtumist lapsevanemaks saamisesse.
Eestis peaks lisama gümnaasiumite õppekavadesse loengud Eesti demograafilisest olukorrast, mis propageeriks vähemalt kolme-lapselisi perekondi. Veelgi tähtsam on käivitada intensiivne kampaania, et eesti üliõpilaskorporatsioonid ja -seltsid sätestaks eesmärgiks oma liikmetele vähemalt kolme lapse üles kasvatamise.
Sündimuse kasvuga kõrgharidusega kõrge intelligentsiga peredes kaasneb ka eugeeniline efekt. Andekus on suurelt osalt päritav. Suurem arv andekaid lapsi aitab kaasa rahva keskmise IQ tõusule.
Peresõbralik poliitika ja rahalised stiimulid. Peresõbraliku poliitika rakendamine, mis toetab vanemaid, võib julgustada neid rohkem lapsi saama. See võib hõlmata selliseid meetmeid nagu tasustatud vanemapuhkus, taskukohased lapsehoiuvõimalused, paindlik töökorraldus ja maksusoodustused peredele.
Peredele rahaliste stiimulite pakkumine on motiveeriv tegur sündimuse suurendamiseks. See võib hõlmata otseseid rahaülekandeid, maksusoodustusi lastega peredele ning toetusi haridusele, tervishoiule või perede eluasemele.
Suurperede toetused pole aga kahjuks sobivad Eesti demograafilise olukorra parandamiseks, sest need võivad kiirendada Eesti venestamist. Paljud teaduslikud uuringud on tuvastanud, et madalama intelligentsi ja haridustasemega peredes sünnib rohkem lapsi kui andekamates peredes.
Koolilaste testimine on näidanud, et venelaste tulemused on madalamad ja seetõttu võib arvata, et venelaste sündimus on kõrgem. Seda kinnitavad ka vastsündinutele antud nimed. Vene nimede arv on mitmete aasate jooksul olnud suurem eesti nimede arvust.
Paljudes riikides, eriti USAs, on täheldatud ka nn düsgeenilist efekti – madalama intelligentsiga inimesed sünnitavad rohkem lapsi. Selle tagajärjel langeb rahva keskmine IQ, või vähemalt aeglustub nn Flynn efekti IQ tõus.
Töö- ja eraelu tasakaalu parandamine. Üksikisikute, eriti naiste töö- ja eraelu tasakaalu parandamine võib sündimust positiivselt mõjutada. Poliitika, mis edendab paindlikku tööaega, osalise tööajaga töötamise võimalusi ja vanemate töökohakindlust, võib luua keskkonna, mis hõlbustab laste saamist, säilitades samal ajal tööhõive.
Viljakusravi toetamine. Viljakusravi, näiteks kehavälise viljastamise (IVF) või muude kunstliku viljastamise tehnoloogiate toetamine võib aidata viljatusprobleemidega silmitsi seisvaid paare. See toetus võimaldab üksikisikutel ja paaridel ületada eostamise takistused ja kaaluda laste saamist.
Sotsiaalsete tugivõrgustike tugevdamine. Tugevate sotsiaalsete tugivõrgustike, näiteks kogukonnakeskuste, vanemate rühmade ja eakaaslaste tugiprogrammide arendamine võib aidata leevendada laste kasvatamisega seotud väljakutseid. Need võrgustikud pakuvad emotsionaalset tuge, jagavad lapsevanemate kogemusi ja loovad kogukonnatunde, mis võib sündimust positiivselt mõjutada.
Soolise võrdõiguslikkuse suurendamine. Soolise võrdõiguslikkuse edendamine ühiskonna kõigis aspektides, sealhulgas tööhõives, hariduses ja otsuste tegemises, võib mõjutada sündimust. Kui naistel on juurdepääs haridusele, karjäärivõimalustele ja reproduktiivõigustele, teevad nad suurema tõenäosusega pereplaneerimise osas teadlikke valikuid ja saavad rohkem lapsi.
Kus on elu, on ka lootust
Cicero sõnad on lootustandvad, aga peame meenutama ka Ameerika riigiisa Benjamin Franklini manitsust „See kes elab lootusest sureb nälga.“ On vaja tegutseda.
Eelkõige peame rakendama eelpool kirjeldatud meetmed eestlaste arvu suurendaniseks.
Samaaegselt peame lõpetama seadusliku ja ebaseadusliku sisserände üle idapiiri ja parandama kodakondsuse seadused, et lõpetada kergekäeline kodakondsuse kinkimine välismaalastele.
Tõhus vahend vähendada vene rahvusest kurjategijate proportsiooni Eestis, kes moodustavad enamiku maksumaksjate poolt ülalpeetavate vanglate elanikest, oleks neile anda võimalus vanglast vabaneda ja oma suurele kodumaale tagasi minna, kui nad katkestavad kõik suhted Eestiga.
Eestlaste proportsiooni Eesti elanikkonnas aitaks tõsta nende kodakondsuse tühistamine, kes on saanud selle võltssünnitunnistustega või altkäemaksude abil. Tasuks teha põhjalik audit kõikidest dokumentidest mille alusel on antud välismaal sündinutele sünnijärgne kodakondsus.
Õige samm oli kehtestada kodakondsuse tühistamine kohtus karistatud reeturitele. Seda peaks laiendama, et lubada kodakondsuse tühistamist ka nendele, kes esindavad Eesti-vaenulike riikide huve niihästi riigikogus, Euroopa Liidus kui ka sotsiaalmeedias. Kaitsepolitseiamet teatas, kui nad tühistasid Eesti-vaenuliku Zoja Paljamari Eesti elamisloa ning kehtestasid talle kümneks aastaks Schengenisse sisenemise keelu: “Koostöö Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse võrgustiku liikmetega ning lõhestuspoliitika elluviimine toob endaga kaasa tõsised tagajärjed… Kaitsepolitseiamet on korduvalt avalikult selgitanud, et Eesti vabariigis kehtivate demokraatliku õigusriigi põhimõtete ärakasutamine Venemaa Föderatsiooni lõhestuspoliitika toetuseks on selge julgeolekuoht. Oleme korduvalt kutsunud Eestis elavaid inimesi sellises mõjutustegevuses kaasalöömisest loobuma.”
Kõige rohkem annab lootust see, et iseseisva Eesti Vabariigi ja eestluse säilimist soovib kahtlemata enamus eestlasi. Relvaga võideldes oma rahva ja riigi säilimise eest on eestlased alati võidelnud kangelaslikult. On ülim aeg meie rahva parimatel poegadel ja tütardel ühineda kangelaslikuks võitluseks.

Exit mobile version