Iisrael ja Hamas on jõudnud 19. jaanuaril jõustuvale kokkuleppele pantvangide ja vangide vahetamises, kuuenädalases relvarahus ja juurdepääsus abile ümberpiiratud Gaza sektoris.
Tehingu üksikasjad kinnitati ja paljud neist avalikustati Kataris Dohas toimunud pressikonverentsil 15. jaanuari hilisõhtul Katari peaministri šeik Mohammed bin Abdulrahman Al Thani poolt. Viimastel päevadel ööpäevaringselt peetud läbirääkimisi vahendasid Katar, Araabia Ühendemiraadid ja Ameerika Ühendriigid, ütles Al Thani.
“Me töötasime päeval ja öösel, et jõuda selle hetkeni,” ütles ta.
Osana kokkuleppest vabastab Hamas Al Thani sõnul 33 Iisraeli vangi, sealhulgas tsiviilisikutest naised, naissoost värbajad, lapsed, eakad inimesed ning tsiviilisikud, kes on haiged ja haavatud, vastutasuks täpsustamata arvu Palestiina vangide eest, keda Iisrael hoiab.
Iisrael tõmbub tagasi ida poole, asustatud aladest eemale, ütles ta.
“Seejärel paigutatakse Iisraeli väed Gaza piiri äärde, mis võimaldab vangide vahetust, samuti [inim]säilmete vahetamist ja ümberasustatud inimeste tagasisaatmist oma elukohtadesse. See hõlbustab ka haavatud ja haigete inimeste reisimist ravi otsimiseks,” ütles Al Thani.
Esimeses etapis suureneb ka “hädaabi ja humanitaarabi voog Gaza sektori kõikidesse osadesse, samuti haiglate, tervisekeskuste, [ja] pagaritöökodade rehabilitatsioon”, ütles ta. See võimaldab siseneda kütuse- ja tsiviilkaitsevarustust, “samuti põhivajadusi ümberasustatud inimestele, kes kaotasid sõja tagajärjel oma majad.”
Kokkuleppe teise ja kolmanda etapi üksikasjad arutatakse läbi esimeses etapis, ütles Al Thani.
USA president Joe Biden ütles Valges Majas kõneldes, et esimene etapp hõlmab Ameerika pantvangide vabastamist. Ta nimetas läbirääkimisi “üheks raskemaks läbirääkimisteks”, mida ta on “kunagi kogenud”.
“Ja me jõudsime sellesse punkti surve tõttu, mille Iisrael ehitas Hamasile, mida toetasid Ameerika Ühendriigid,” ütles Biden.
Biden ütles, et tema administratsioon ja USA ametisseastuva presidendi Donald Trumpi ametisseastuv meeskond rääkisid viimastel päevadel “ühe meeskonnana”, et lepe teoks teha. Nii presidendi kui ka ametisseastuva presidendi esindajad – Bideni riikliku julgeolekunõukogu Mideasti ja Põhja-Aafrika koordinaator Brett McGurk ning Trumpi määratud Mideasti saadik Steve Witkoff – on viimastel päevadel Dohas viibinud.
Al Thani ei vastanud otse, kui reporter küsis, kas ametisse astuva Trumpi administratsiooni surve aitas osapooltel jõuda kokkuleppeni, mis oli seiskunud enam kui 400 päeva pärast lühikese relvarahu kokkuvarisemist 2023. aasta novembris.
Ta tunnustas mõlemat poolt, tänades Witkoffi ja McGurki nimepidi. Ta ütles ka, et erakonnad “on näinud hoogu, mis hakkas viimase kuu jooksul kogunema”.
Trump, kes teatas leppest Truth Sociali postituses umbes tund enne Bideni sõnavõttu, võttis läbimurde eest au.
“See eepiline relvarahukokkulepe oleks võinud juhtuda ainult meie ajaloolise võidu tõttu novembris,” postitas Trump sotsiaalmeediasse, “kuna see andis kogu maailmale märku, et minu administratsioon otsib rahu ja peab läbirääkimisi kokkulepete üle, et tagada kõigi ameeriklaste ja meie liitlaste turvalisus.”
“Olen põnevil, et Ameerika ja Iisraeli pantvangid naasevad koju, et taasühineda oma perede ja lähedastega.”
“Kui see kokkulepe on sõlmitud, jätkab minu riiklik julgeolekumeeskond Lähis-Ida erisaadiku Steve Witkoffi jõupingutuste kaudu tihedat koostööd Iisraeli ja meie liitlastega, tagamaks, et Gazast ei saaks enam kunagi terroristide turvapaika.”
Kaks ameeriklast, kes relvarahu esimeses faasis vabastatakse, on Keith Siegel ja Sagui Dekel-Chen, ütles administratsiooni ametnik ajakirjanikele. Kokku vabastab Hamas Gazas 33 pantvangi sadade Palestiina vangide eest, keda Iisrael kuue nädala jooksul kinni peab. Kui läbirääkimised jätkuvad pärast kuut nädalat, siis relvarahu jätkub.
Egiptuse pealinnas Kairos toimub 17. jaanuaril kohtumine, et arutada, kuidas relvarahu rakendatakse, ütles administratsiooni ametnik ajakirjanikele pressikõnes. See hõlmab sätteid, mis on seotud relvarahuga, humanitaarabiga Gazale ning Hamasi poolt Gazas hoitavate Iisraeli pantvangide ja Iisraeli vangide vabastamisega.
Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu büroo ütles varem päeval, et kokkuleppele ei ole jõutud. Ta kavatseb tehingu esitada oma julgeolekukabinetile heakskiitmiseks 16. jaanuaril kell 11 kohaliku aja järgi.
Karmikäelised Iisraeli juhid ei pruugi seda heaks kiita. Iisraeli riikliku julgeoleku minister Itamar Ben Gvir ähvardas 14. jaanuaril Netanyahu valitsuskoalitsioonist leppe pärast loobuda.
Ta kutsus Iisraeli rahandusministrit Bezalel Smotrichit tungivalt üles ühinema temaga leppele vastu seismisel. Smotrich on väljendanud leppele vastuseisu, kuid pole ähvardanud sellest loobuda.
7. oktoobril 2023 tungisid tuhanded terroristid Iisraeli piirikaitsesse, mõnel juhul paraglidingus nende kohal, et viia läbi surmav rünnak. Nad tapsid 1,200 inimest, peamiselt juudi tsiviilisikuid, kuid ka mittejuutidest iisraellasi ja välismaiseid põllumajandustöötajaid.
Ründajad edestasid vägesid baasides, mis olid kergelt mehitatud laupäeval, päeval, mil peetakse juutide hingamispäeva, mis oli ka juutide püha.
Terroristid kahjustasid tugevalt teatud kogukondi, nagu Kfar Aza ja Be’eri kibbutzes, mõrvates terveid perekondi, sealhulgas koeri, vägistades inimesi, raiudes inimesi ning süüdates hooneid ja surnukehi.
Nad tapsid rohkem kui 300 osalejat Nova muusikafestivalil – üritusel, mis propageeris rahu ja armastust piiri lähedal asuvas kohas. Nad võtsid 250 pantvangi ja haavasid tuhandeid.
Iisraeli kaitsevägi (IDF) alustas kohe mobiliseerimist vasturünnakuks, kutsudes kokku 350 000 reservväelast. Maapealsed operatsioonid algasid 13. oktoobril 2023 täiemahulise sissetungiga Gazasse, mille väidetav eesmärk oli Hamasi neutraliseerimine, 27. oktoobril 2023.
Iisraeli maaväed, suurtükivägi ja õhurünnakud on raisanud 140 ruutmiili suurusele rannikuribale, jättes suure osa sellest elamiskõlbmatuks.
Gaza tsiviilelanikke ähvardab toidupuudus ning Hamas suunab paljud abisaadetised Iisraelist või välismaalt ümber. Paljud inimesed on pidanud mitu korda evakueeruma, sageli pärast IDFi hoiatusi, et hooned või alad on määratud rünnakuks.
Gaza tervishoiuasutused, kes ei tee vahet tsiviilisikutel ja terroristidel, ütlesid eelmisel nädalal, et konfliktis on tapetud üle 46 000 inimese.
IDF on öelnud, et on tapnud üle 17 000 terroristi, kusjuures paljud allesjäänud ohvrid on tsiviilisikud, keda kasutasid inimkilbina Hamasi võitlejad, kes peitsid end elurajoonides, varjupaikades, koolides ja haiglates. IDF on süüdistanud Gazat ka arvude paisutamises inimestega, kes surid looduslikel põhjustel.
