Iisraeli julgeolekukabinet andis neljapäeva õhtul loa suurendada abi Gazale pärast seda, kui president Joe Biden hoiatas peaminister Benjamin Netanyahut, et USA sõjapoliitika võib muutuda ilma palestiinlaste parema humanitaarabi kättesaadavuseta.
Neljapäeva õhtul Iisraeli meediale tehtud avalduses ütles valitsus, et astub “viivitamatuid samme, et suurendada humanitaarabi Gaza sektori tsiviilelanikkonnale”.
Abi Gazasse toimetamise hõlbustamiseks avab Iisrael ajutiselt Erezi piiripunkti Gaza põhjaosas ja lubab abil jõuda lähedalasuvasse Ashdodi sadamasse, mis suleti pärast Hamasi terroristide 7. oktoobri märatsemist Lõuna-Iisraelis.
Jordaania abi lubatakse siseneda ka Kerem Shalomi piiripunkti kaudu, kus Gaza piirneb Lõuna-Iisraeli ja Egiptusega.
“See suurendatud abi hoiab ära humanitaarkriisi ning on vajalik lahingutegevuse jätkumise tagamiseks ja sõja eesmärkide saavutamiseks,” öeldakse avalduses.
See tuleb pärast seda, kui USA president Joe Biden ütles hr Netanyahule, et USA poliitika Gaza suhtes võib muutuda, kui Iisrael ei võta meetmeid. Humanitaarolukord Gazas on “vastuvõetamatu”, ütles president Biden Iisraeli peaministrile telefonikõnes, vahendab Valge Maja.
Valge Maja tegi neljapäeva õhtul avalduse, milles tervitas Iisraeli otsust ja kutsus valitsust üles plaani “täielikult ja kiiresti” ellu viima.
“Need sammud, sealhulgas kohustus avada Ashdodi sadam abi otseseks kohaletoimetamiseks Gazasse, avada Erezi piiriületuspunkt uuele abimarsruudile Põhja-Gazasse jõudmiseks ja suurendada märkimisväärselt tarneid Jordaaniast otse Gazasse, tuleb nüüd täielikult ja kiiresti ellu viia,” ütles riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja Adrienne Watson.
“Nagu president täna kõnes ütles, määrab USA poliitika Gaza suhtes meie hinnang Iisraeli viivitamatule tegevusele nende ja muude sammude osas, sealhulgas sammud süütute tsiviilisikute ja abitöötajate turvalisuse kaitsmiseks.”
“Oleme valmis tegema täielikku koostööd Iisraeli valitsuse, Jordaania ja Egiptuse valitsuste, ÜRO ja humanitaarorganisatsioonidega, et tagada nende oluliste sammude elluviimine ja selle tulemuseks on lähipäevade ja -nädalate jooksul märkimisväärne humanitaarabi suurenemine kogu Gazas hädasti abi vajavate tsiviilisikuteni,” lisati avalduses.
Gaza Hamasi juhitava tervishoiuministeeriumi andmetel on Iisraeli sõjaline tegevus Hamasi vastu Gazas tapnud umbes 30 000 palestiinlast.
Iisrael alustas oma pealetungi Gazas pärast 7. oktoobri rünnakuid, milles Hamasi terroristid tapsid 1,200 iisraellast ja teisi, võttes samal ajal 250 pantvangi – kellest üle poole on nüüdseks vabastatud.
ÜRO on hoiatanud näljahäda eest Gaza põhjaosas, kuna palestiinlastel on raskusi juurdepääsuga põhivajadustele, nagu toit ja vesi, keset Iisraeli sõda Hamasi vastu.
Erezi kontrollpunkt saab olema kolmas juurdepääsupunkt abisaadetistele Gazas pärast Kerem Shalomi piiriületuspunkti Lõuna-Iisraelis ja teine Egiptuse piiril Rafahi linnas, kus praegu varjub käimasoleva sõja eest üle miljoni palestiinlase.
President Bideni ja hr Netanyahu vaheline telefonikõne oli esimene kord, kui kaks liidrit rääkisid pärast seda, kui Iisraeli õhurünnak tappis 1. aprillil Gazas seitse USA-s asuva valitsusvälise organisatsiooni World Central Kitchen liiget, sealhulgas ühe USA ja Kanada topeltkodakondsuse.
President Biden ütles kolmapäeval, et on surmade pärast “nördinud ja südamest murtud”.
Iisrael vabandas tapmiste pärast ja selle sõjaväe staabiülem kindralleitnant Herzi Halevi teatas, et esialgne uurimine leidis, et rünnak oli sihtmärgi “vale tuvastamise” tulemus.
Valge Maja pressisekretär Karine Jean-Pierre ütles, et administratsioon laseb Iisraeli valitsusel streigi uurimisega tegeleda, rõhutades samas, et see peab olema kõikehõlmav ja tagama vastutuse.
Valge Maja ütles, et kõne ajal tegi president “selgeks, et Iisrael peab välja kuulutama ja rakendama mitmeid konkreetseid, konkreetseid ja mõõdetavaid samme”, et tegeleda abitöötajate ohutuse, tsiviilelanikele tekitatud kahju ja humanitaarkannatustega.
Valge Maja ütles neljapäeval, et toetab jätkuvalt ajutist relvarahu, et hõlbustada pantvangide vahetust, toetades samal ajal Iisraeli ka relvade ja laskemoonaga.
Iisraeli julgeolekukabinet andis neljapäeva õhtul loa suurendada abi Gazale pärast seda, kui president Joe Biden hoiatas peaminister Benjamin Netanyahut, et USA sõjapoliitika võib muutuda ilma palestiinlaste parema humanitaarabi kättesaadavuseta.
Neljapäeva õhtul Iisraeli meediale tehtud avalduses ütles valitsus, et astub “viivitamatuid samme, et suurendada humanitaarabi Gaza sektori tsiviilelanikkonnale”.
Abi Gazasse toimetamise hõlbustamiseks avab Iisrael ajutiselt Erezi piiripunkti Gaza põhjaosas ja lubab abil jõuda lähedalasuvasse Ashdodi sadamasse, mis suleti pärast Hamasi terroristide 7. oktoobri märatsemist Lõuna-Iisraelis.
Jordaania abi lubatakse siseneda ka Kerem Shalomi piiripunkti kaudu, kus Gaza piirneb Lõuna-Iisraeli ja Egiptusega.
“See suurendatud abi hoiab ära humanitaarkriisi ning on vajalik lahingutegevuse jätkumise tagamiseks ja sõja eesmärkide saavutamiseks,” öeldakse avalduses.
See tuleb pärast seda, kui USA president Joe Biden ütles hr Netanyahule, et USA poliitika Gaza suhtes võib muutuda, kui Iisrael ei võta meetmeid. Humanitaarolukord Gazas on “vastuvõetamatu”, ütles president Biden Iisraeli peaministrile telefonikõnes, vahendab Valge Maja.
Valge Maja tegi neljapäeva õhtul avalduse, milles tervitas Iisraeli otsust ja kutsus valitsust üles plaani “täielikult ja kiiresti” ellu viima.
“Need sammud, sealhulgas kohustus avada Ashdodi sadam abi otseseks kohaletoimetamiseks Gazasse, avada Erezi piiriületuspunkt uuele abimarsruudile Põhja-Gazasse jõudmiseks ja suurendada märkimisväärselt tarneid Jordaaniast otse Gazasse, tuleb nüüd täielikult ja kiiresti ellu viia,” ütles riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja Adrienne Watson.
“Nagu president täna kõnes ütles, määrab USA poliitika Gaza suhtes meie hinnang Iisraeli viivitamatule tegevusele nende ja muude sammude osas, sealhulgas sammud süütute tsiviilisikute ja abitöötajate turvalisuse kaitsmiseks.”
“Oleme valmis tegema täielikku koostööd Iisraeli valitsuse, Jordaania ja Egiptuse valitsuste, ÜRO ja humanitaarorganisatsioonidega, et tagada nende oluliste sammude elluviimine ja selle tulemuseks on lähipäevade ja -nädalate jooksul märkimisväärne humanitaarabi suurenemine kogu Gazas hädasti abi vajavate tsiviilisikuteni,” lisati avalduses.
Gaza Hamasi juhitava tervishoiuministeeriumi andmetel on Iisraeli sõjaline tegevus Hamasi vastu Gazas tapnud umbes 30 000 palestiinlast.
Iisrael alustas oma pealetungi Gazas pärast 7. oktoobri rünnakuid, milles Hamasi terroristid tapsid 1,200 iisraellast ja teisi, võttes samal ajal 250 pantvangi – kellest üle poole on nüüdseks vabastatud.
ÜRO on hoiatanud näljahäda eest Gaza põhjaosas, kuna palestiinlastel on raskusi juurdepääsuga põhivajadustele, nagu toit ja vesi, keset Iisraeli sõda Hamasi vastu.
Erezi kontrollpunkt saab olema kolmas juurdepääsupunkt abisaadetistele Gazas pärast Kerem Shalomi piiriületuspunkti Lõuna-Iisraelis ja teine Egiptuse piiril Rafahi linnas, kus praegu varjub käimasoleva sõja eest üle miljoni palestiinlase.
President Bideni ja hr Netanyahu vaheline telefonikõne oli esimene kord, kui kaks liidrit rääkisid pärast seda, kui Iisraeli õhurünnak tappis 1. aprillil Gazas seitse USA-s asuva valitsusvälise organisatsiooni World Central Kitchen liiget, sealhulgas ühe USA ja Kanada topeltkodakondsuse.
President Biden ütles kolmapäeval, et on surmade pärast “nördinud ja südamest murtud”.
Iisrael vabandas tapmiste pärast ja selle sõjaväe staabiülem kindralleitnant Herzi Halevi teatas, et esialgne uurimine leidis, et rünnak oli sihtmärgi “vale tuvastamise” tulemus.
Valge Maja pressisekretär Karine Jean-Pierre ütles, et administratsioon laseb Iisraeli valitsusel streigi uurimisega tegeleda, rõhutades samas, et see peab olema kõikehõlmav ja tagama vastutuse.
Valge Maja ütles, et kõne ajal tegi president “selgeks, et Iisrael peab välja kuulutama ja rakendama mitmeid konkreetseid, konkreetseid ja mõõdetavaid samme”, et tegeleda abitöötajate ohutuse, tsiviilelanikele tekitatud kahju ja humanitaarkannatustega.
Valge Maja ütles neljapäeval, et toetab jätkuvalt ajutist relvarahu, et hõlbustada pantvangide vahetust, toetades samal ajal Iisraeli ka relvade ja laskemoonaga.