Vandenõusid tehakse võimu saamise nimel. Aga kõige targemad ühiskonnas loobuvad ise ja teadlikult võimu tahtmast. Nad ei osale neis vandenõudes võimu nimel. Need on ikka ja alati aktiivsed, kohati brutaalsed ja isegi julmad keskpärasused, kes võimu juurde trügivad.
Harva juhtub, et ka keegi valgustatu sinna võimu tippu satub. Praeguses demokraatias on see kahjuks võimatu – omad võitluskaaslased ja ka teised võimupretendendid kõrvaldavad sellise ühe valgustunu juba varakult. Ohtlik konkurent!
Valgustunu sattumine võimu tippu oli võimalik vaid monarhia tingimustes, kus võimu legitiimsust kahtluse alla ei seatud, kus see oli otse päritav, kus keegi teine monarhi absoluutsele, otse Jumalast saadud võimule ei pretendeerinudki. Siis võis juhtuda see, et sündis valgustatud monarhia. See oli hea aeg kogu ühiskonnale. Eks me nutame sellist valgustunud võimu taga ka praegu. See on meile maine Eeden.
Demokraatia toimib teisiti. Inimlikud pahed sunnivad ülejäänuid sellist ühte ja valgustunud arukat võimupretendenti hävitama, kui selline ilmub. Nad teavad, et kui selline saab võimu, siis pole neil enam võimu juures ja toiduahelas kohta. Neid ei vajata. Nii nad tahavad seda liidri kohta ise. Nad on inimlikult kadedad, nad tahavad hästi elada, nad ei taha midagi jagada.
Võimalik, et seepärast ongi RKRE paariaks ja kurjuse sümboliks meie poliitikas kuulutatud – liiga arukad ideed ja plaanid võimuahnete keskpärasuste jaoks. Keskpärasused teavad – EKRE võimule saades peavad nemad lahkuma. Enesealalhoiuinstinkt otse sunnib neid paremaid ja arukamaid meie poliitmaastikul hävitama, sest nad kardavad kaotada oma koha targematele.
Ma nimetan seda sõnaga “prillipapa sündroom.” Miks?
Kooliklass jaguneb klass oma liidrite poolest kaheks. Ühed on õppeedukuses ja koolitarkuses liidrid. See liidriks olemine on objektiivne, omab garantiid – neil on lihtsalt väga head hinded. Nende arukus on avalik, kõigile silmnähtav.
Teised on aga liidrid klassi seltskonnaelus. Need teised, need seltsielu liidrid, teavad hästi, et see prillidega poiss seal uksepoolses reas on neist igas mõttes targem ja üle. Aga just seepärast teevad nad kõik, et seda prillidega poissi igati maha suruda ja olematuks teha. Sest ta ohustab seltsielu liidrite senist keskset positsiooni klassis. Seda prillidega nutikat poissi sõimatakse seepärast prillipapaks, nohikuks, kuivikuks, teda tõugatakse, kiusatakse ja et ta häid hindeid saab, siis lisaks peetakse teda ka alatuks pugejaks jne jms.
Karta, meie ühiskonnas valitseb samasugune prillipapa sündroom. Keskpärased ei suuda taluda, et keegi on neist arukam. Et kellelgi on paremad visioonid ja plaanid. Et keegi oskab. Keskpärasused ei lase seda arukamat võimule, sest siis kaotaksid keskpärasused oma liidrikohad. Arukus ju ei vaja tuhmi mõistust ja nüri aju.
Nii EKRE-t siis pekstaksegi. Küll on nad äärmuslased, fašistid, natsid, diktaatorid jms. On isegi lendu lastud mõte, et nad on Saatana käsilased ja nad kehtestavad Kurjuse diktatuuri.
Jama on see kõik. See pole muud kui prillipapa sündroom – hallide keskpärasuste tige reaktsioon ühe prillipapa ning tema arukuse ja võimekuse vastu.
Just sellest prilipapast saab aga kunagi Bill Gates, Winston Churchill või Albert Einstein. Need kadedad ja tigedad aga leiavad oma koha ajaloo prügikastis.
