Peaminister, astudes ametisse, andis vande järgida Põhiseadust. Ta pole oma vannet pidanud. Ta on valetanud, petnud, tõde varjanud. Kõik see on dokumenteeritud. Enne valimisi rääkis ta üht, valetades, pettes rahvast ja varjates tõde, pärast aga tegutses ta vastupidiselt lubatule. See pole Põhiseaduse järgimine.
Kas see on piisav põhjus algatada kohtumenetlus tema taandamiseks, ametist vabastamiseks? Ma ei tea – meil pole pretsedenti. Seadus ei ütle ilmselt midagi sellise olukorra kohta.
Tavalise töötaja saaks ametist lahti lasta usalduse kaotamise pärast. Peaminister pole ilmselt selline tavaline töötaja. Tema erakond valiti võimule, temale tegi ettepaneku asuda peaministri kohale president – see pole tavaline ametnikuga töölepingu sõlmimine. President pole peaministri tööandja ega ülemus. Samas – peaminister on reaalselt selliste tegude tõttu usalduse kaotanud.
Võiks olla julge ja püüda selline pretsedent luua. See nõuaks kohtuprotsessi, vastavat hagi. Oht muidugi on, et kohtusüsteem on meil võimu kontrolli all ja võimalik, et sellist haigi ei võetaks isegi menetlusse.
Kas aga üritada? Proovida? Meie ühiskonnas ei tohiks olla puutumatuid. Ka peaminister ei saa olla miski absoluutse puutumatu isiku staatusega. See oleks otseselt meie õiguskorra ja Põhisedaustega vastuoulus. Kõik me oleme seaduse ees võrdsed. Me ei saa väita, et mõni pole.
Keegi kindlasti meenutab mulle, et Riigikogu võib algatada usaldushääletuse peaministri suhtes. Meie olukorras on see aga mõttetus. Riigikogus on koalitsioonil suur enamus ja selline asja jätmine Riigikogu lahendada on täpselt sama, mis lasta sellel, kelle peale on tulnud kaebus seaduserikkumise kohta, endal otsustada, mida ta selle kaebusega teeb. Ta ise peaks siis ütlema, kas ta rikkus seadust või mitte. Nonsenss!
Üldiselt on kord, et õigusrikkujad ise oma asju ei aruta ega lahenda. Siin ei saa teha erandit. Sest kui lahendaks, oleks see absurd.
Ma arvan, võiks ju proovida. Kuid ilmselgelt lihtne ei saa see olema. Suure osa rahvas toetus sellele oleks, sest K.Kallase suhtes on kriitilised isegi need, kes tema poolt ausalt oma hääle andsid. Kui mõelda rahva peale, siis võiks selline samm koondada rahvast olema sellise valega valitseva valitsuse vastu.
Selline uitmõte. Kui võimalik see tegelikkuses on, selle üle peaks aru pidama juristidega. Eks see ole teatav ukerdamine õigusega reguleerimata territooriumil. Kuid õiguses kehtib analoogia põhimõte – kui mingi konkreetne norm puudub, saadakse abi analoogiatest ja kohaldatakse neid. Lähim analoogia on siin isiku töölt vabastamine usalduse kaotuse tõttu. Ja pole võimalust, et kaheldava usaldusväärsusega isik ise lahendab kaebust omaenda usaldatavuse kohta.
Tean – juristid tahavad raha, õigusalane nõu maksab. Kuid arvan, see on väike õnnetus ja hind võrreldes sellega, mis sellise peaministri ja valitsuse juhtimisel meid ees ootab.