Eesti neljanda kvartali sisemajanduse koguprodukt (SKP) langes võrreldes 2021. aasta sama perioodiga 4,1 protsenti. See on väga suur number ning sellele Euroopast võrdväärset tuua on väga raske, isegi Rootsis, kus majandus on kehvas seisus, oli neljandas kvartalis langus vaid 0,9 protsenti.
Neljandas kvartalis muutus majanduslangus laiapõhjaliseks ning vaid üksikud tegevusalad näitasid kasvu.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Robert Müürsepa sõnul suurenes 2022. aasta neljandas kvartalis SKP jooksevhindades 11,9 protsenti. “Kuigi aasta lõpus näitas kiire inflatsioon mõningaid aeglustumise märke, jäi selle mõju majanduskasvule siiski eelmiste perioodidega sarnasele tasemele. Hinnamõjusid kõrvale jättes langesid tunduvalt nii maksulaekumine kui ka lisandväärtus,” lisas Müürsepp.
Negatiivselt panustasid majandusse ka kõik ülejäänud suuremad tegevusalad: kinnisvaraalane tegevus, ehitus, töötlev tööstus ja kaubandus. Sageli üheks majanduse mootoriks olev kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus oli samuti tuntava negatiivse mõjuga.
“Kuigi paberil näitavad ettevõtted tugevat kasvu, on see tingitud kiirest hinnakasvust, mille mõju kõrvaldades on majanduse mahud siiski langenud,” selgitas Müürsepp.
Jätkuvalt langes ka eratarbimine (–1,9 protsenti), mis on kõige nõrgem tulemus pärast 2021. aasta esimest kvartalit. Kõige kiiremini langesid kodumajapidamiste kulutused haridusele, muudele kaupadele ja teenustele ning kodusisustusele. Märkimisväärset langust näitasid ka kulutused toidule ja tervishoiule.
