Eskaleeruvad pinged varjutasid Hiina välisministri Wang Yi Berliini visiiti. Euroopa Liidu välispoliitika juht Kaja Kallas oli juba enne kolmapäevast kohtumist Wang Yi’ga esitanud Hiina vastu solvavaid süüdistusi
BERLIIN/BRÜSSEL/PEKING (Oma aruanne) – ELi ja Hiina vahelise pinge eskaleerumine varjutas Hiina välisministri Wang Yi 3nda juuli visiiti Saksamaale. Wang reisis mööda Euroopat, et valmistuda kahe nädala pärast toimuvaks ELi ja Hiina tippkohtumiseks. Wadephul kurtis Saksamaa hinnangul Euroopa ebapiisava haruldaste muldmetallide pakkumise üle ja kutsus Wangi üles võtma meetmeid Venemaa vastu. Wang juhtis tähelepanu sellele, et Saksamaa rakendab ka tsiviil- ja sõjaliseks otstarbeks mõeldud kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli ning seetõttu pole tal põhjust Hiina tegevust kritiseerida. Kuigi kevadel tekkis Trumpi tariifirünnaku mõjul ELi ja Hiina vahel teatav lähenemine, näib see suhteliselt lühike etapp nüüdseks olevat läbi. Juunis esitas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen G7 tippkohtumisel avalikult Pekingi vastu solvavaid süüdistusi. Kolmapäeval järgis eeskuju ELi välispoliitika juht Kaja Kallas. G7 tippkohtumisel tegi von der Leyen ettepaneku, et EL ühendaks Ameerika Ühendriikidega jõud Hiina vastu.
Ettevaatlik lähenemine
Kevadel oli EL juba mõnda aega kaalunud suhete parandamist Hiinaga. Selle põhjuseks olid USA tariifid ja muud Trumpi administratsiooni meetmed, mis muutsid selle olulise Atlandi-ülese kaubanduse tuleviku üsna ebakindlaks. Seetõttu oli EL ettevaatlik, et mitte ohtu seada ka oma äritegevust Hiinaga. 8. aprillil – vaid paar päeva pärast seda, kui Trumpi administratsioon kehtestas nn vastastikused tariifid – rääkis Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen telefonitsi Hiina peaministri Li Qiangiga ja „rõhutas“, et vastuseks „USA tariifide põhjustatud laialdasele häirele“ peavad „Euroopa ja Hiina“ toetama „tugevat ja reformitud kaubandussüsteemi“.[1] Kahe poole ettevaatlik lähenemine hõlmas ka kokkulepet tippkohtumise kohta, mis oli kavandatud 24.–25. juuliks Pekingis ja Hefeis. Peking andis märku ka oma valmisolekust läheneda, tühistades aprilli lõpus 2021. aastal mõnele Euroopa Parlamendi liikmele kehtestatud sanktsioonid – vastuseks tolleaegsetele ELi sanktsioonidele – ja lükates edasi otsuse mõnedele Euroopa kaupadele kehtestatavate vastutollimaksude kohta, et mitte takistada suhete võimalikku paranemist.
Järsk kursimuutus
Komisjoni president von der Leyen tegi juuni keskel Kanadas Kananaskises toimunud G7 tippkohtumisel järsu kursimuutuse. Seal väitis ta, et ülemaailmse kaubandussüsteemi „suurim kollektiivne probleem“, mida ta oli veel Trumpi aprillikuu tariifides välja toonud, tuleneb Hiina liitumisest Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) 2001. aastal. Ta süüdistas Pekingit turgude „tahtlikus moonutamises“, samuti „domineerivas käitumises“ ja „väljapressimises“ [2] – ning teatas ka, et kasutab oma domineerivat seisundit näiteks haruldaste muldmetallide töötlemisel „relvana“. „Donaldil on õigus“, et Hiina kujutab endast „tõsist probleemi“, ütles von der Leyen, viidates USA presidendile Trumpile, kes istus temast mitte kaugel ja pakkus talle tihedat koostööd Hiina vastu: kui keskenduda „partnerite vahelistele tariifidele“, siis see juhib tähelepanu kõrvale „tõeliselt väljakutselt“, mis „ähvardab meid kõiki“.[3] Peking vastas agressiivsele väljakutsele välisministeeriumi avaldusega, milles pressiesindaja väljendas „tugevat rahulolematust“ ja „kindlat vastuseisu nendele alusetutele ja eelarvamuslikele märkustele“, mis paljastasid taas kord ka „topeltstandardid“.[4] Hiina on sellest hoolimata valmis tihendama suhtlust ELiga.
Wang Yi Euroopas
ELi välispoliitika juht Kaja Kallas esitas kolmapäeval enne kohtumist Hiina välisministri Wang Yiga sarnaselt agressiivseid kommentaare. Wang reisis eelmisel nädalal mööda Euroopat, et valmistuda ELi ja Hiina tippkohtumiseks. Kolmapäeval rääkis ta esmalt ELi Nõukogu eesistuja António Costa ja seejärel Kallasega. Neljapäeval, reisis ta edasi Berliini, kust lendab Pariisi, et pidada läbirääkimisi välisminister Jean-Noël Barrot’ga. Korrespondendid nimetasid Hiina vastu esitatud süüdistusi Kallase avalikus väljaütlemises “litaaniaks”, mis oli “diplomaatiliste standardite järgi maksimaalselt konfrontatiivne”.[5] ELi välispoliitika juht väitis näiteks, et Hiina ettevõtted on “Moskva päästerõngas sõja jätkamiseks Ukraina vastu”. Ta lisas ka, et Peking “viib läbi küberrünnakuid”, sekkub “meie demokraatiatesse” ja tegeleb “ebaausa kaubandusega”. Lõpuks süüdistas Kallas Hiinat “sõja võimaldamises Euroopas”. See oli “vastuoluline” püüdlustega “samaaegselt püüda tihedamate suhete poole Euroopaga”. Miks Kallas kõigele vaatamata lisas, et Rahvavabariik “pole meie vaenlane”, jäi selgusetuks.[6] ELi peadiplomaadi toonile kohaselt pole kõneluste konstruktiivsete tulemuste kohta midagi teada.
Haruldased muldmetallid
See kehtis ka haruldaste muldmetallide konflikti kohta, mis praegu varjutab Hiina ja lääne suhteid. Vastuseks üha suurenevatele tariifidele ja sanktsioonidele, mille on kehtestanud eelkõige USA, aga ka EL, kehtestas Peking aprilli alguses ekspordikontrolli mõnedele haruldastele muldmetallidele, mille töötlemisel on Hiina Rahvavabariigil praktiliselt monopol. Need metallid on hädavajalikud arvukate kõrgtehnoloogiliste toodete, sealhulgas pooljuhtide ja igasuguste tsiviiltoodete, aga ka laskemoona ja relvade tootmiseks. Peking kontrollib eksporti hoolikalt ja nõuab muu hulgas üksikasjalikku teavet haruldaste muldmetallide abil toodetud komponentide lõppsihtkoha kohta. Nende elementide puudus on ka Euroopas pikka aega suurenenud. Trumpi administratsioon on nüüd Hiinaga sõlminud kokkuleppe, milles ta kohustub kaotama teatud piirangud Hiina Rahvavabariiki ekspordile vastutasuks haruldaste muldmetallide kiirema tarnimise eest.[7] EL ei ole veel valmis sarnaseid järeleandmisi tegema. Seetõttu jätkub konflikt haruldaste muldmetallide tarnimise üle Euroopa ettevõtetele. Eksperdid ennustavad, et läänel kulub aastaid, enne kui neil on oma töötlemisvõimsus.[8]
Ekspordi kontroll
Haruldaste muldmetallide konflikt oli teemaks ka Wangi eile, neljapäeval, Berliini visiidi ajal ja kohtumisel välisminister Johann Wadephuliga. Wang kordas, et ekspordikontroll on kahesuguse kasutusega kaupade, näiteks haruldaste muldmetallide, puhul tavaline rahvusvaheline praktika, kuna neid saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel.[9] Tõepoolest, ka Saksamaa rakendab ekspordikontrolli. Hiina välisministri sõnul on eksporditaotluste menetlemise kiirendamiseks nüüd kehtestatud kiirmenetlus.[10] Muidu näis ka Wangi ja Wadephuli kohtumine olevat konflikti varjutatud; igal juhul teatas Wadephul, et ta kutsus oma Hiina kolleegi üles veenma Venemaad lõpetama sõda Ukrainas ja nõudis Taiwanis status quo säilitamist. Wadephul ei öelnud midagi Ameerika Ühendriikide ja ELi meetmete kohta, mis võiksid sundida Taiwanis status quo’d muutma (german-foreign-policy.com teatas [11]). Pinged ei ole tagajärgedeta. Pärast Wangi kohtumist ELi välispoliitika juhi Kallasega kolmapäeval teatati, et Pekingi ELi ja Hiina tippkohtumise ärajätmine on täiesti võimalik.[12]
[1] Euroopa Komisjoni presidendi von der Leyeni ja Hiina peaministri Li Qiangi vahelise telefonikõne ettelugemine. eeas.europa.eu 8. aprill 2025.
[2] Giorgio Leali, Koen Verhelst: “Donaldil on õigus” ja Hiina on probleem, ütleb ELi juht. politico.eu 17. juuni 2025.
[3], [4] Jorge Liboreiro: Hiina vastab Ursula von der Leyeni „alusetule ja kallutatud“ kõnele G7 tippkohtumisel. euronews.com 18. juuni 2025.
[5], [6] Diplomaatiliste standardite järgi maksimaalne vastasseis. Frankfurter Allgemeine Zeitung, 3. juuli 2025.
[7] Brian SLevele: Hiina kinnitab läbimurret haruldaste muldmetallide ekspordis USA-sse wsj.com 27. juuni 2025.
[8] Vt Hiina ja haruldased muldmetallid ning Hiina ja haruldased muldmetallid (II).
[9] Hiina peaminister Wang ütleb, et haruldaste muldmetallide eksport ei ole Euroopale probleemiks. aa.com.tr 3. juuli 2025.
[10] Dana Heide: Hiina lubab haruldaste muldmetallide eksporti lihtsustada. handelsblatt.com, 3. juuli 2025.
[11] Vt. Hiina-vastased peakavalkad.
[12] Finbarr Bermingham: Hiina ütleb EL-ile, et ei saa endale lubada Venemaa kaotust Ukraina sõjas, väidavad allikad. scmp.com 4. juuli 2025.
